Starman alustab mastaapset uuenduskuuri

Jaanus Erlemann Foto: Andres Raudjalg

Telekommunikatsiooniettevõte Starman asub lähikuudel mastaapselt uuendama seadmeid ja kaablivõrku, mis toimetab kümnete tuhandete klientideni internetti ja televisiooni.

Tänapäeval põhineb kogu Starmani võrk DOCSIS’e tehnoloogial ehk maakeeli viiakse internet ja televisioon inimesteni antennikaabli teel. See võimaldab Starmanil pakkuda klientidele internetti kogu võrgus allalaadimiskiirusega kuni 500 Mbps ja üleslaadimiskiirusega kuni 50 Mbps.

Valdavas osas elavad kliendid linnades ja on valinud paketid, mille kiirus jääb 50 ja 150 Mbps vahele.

Kui praegune võrk vastab kõikidele nõuetele ja mahtu jääb ülegi, siis mis ikkagi tingib vajaduse tehnoloogia ja kaablivõrgu uuendamiseks? Üks üle veebi vaadatav HD-kvaliteedis videostriim võtab internetimahtu sõltuvalt tehnilistest parameetritest 2,5–5 Mbps. Eestis levinud standarditele vastav veebistriim üldjuhul 1 Mbps või veidi vähem.

Näiteks hiljutine X-Games ülekanne Aspenist oli Starboxi vahendusel 2,5 Mbps HD kvaliteedis striim ning veebi kaudu üle kantud SD kvaliteediga striim 1 Mbps.

«Täna on Eestis HD-kanalite levik ning veebiülekannete areng alles oma tee alguses. Kindlasti näeme telekanalite üleminekut HD-formaadi kasutamisele: järjest rohkem kolivad live-kontsertide, spordivõistluste ja muude sündmuste ülekanded nn tarbija valikul ehk on demand-veebiülekanneteks,» ütles Postimehele Starmani tehnoloogiadirektor Jaanus Erlemann.

Järgmise sammuna asendub HD-video omakorda 4K-videopildiga. Samuti suureneb igas kodus kas regulaarselt või pidevalt internetti tarbivate seadmete arv. Kui nendest muudatustest tulenevad vajadus ja andmemaht sõrmedel kokku lugeda, on lähitulevikus klientidel reaalne vajadus kiiruse 100–150 Mbps järele – seda juhul, kui tarbija igapäevaselt ise suuremahuliste andmehulkade alla- või üleslaadimisega ei tegele.

Klientide tarbimisharjumuste muutust kinnitab statistika – Starmani võrgus kasvab tarbitava interneti maht igal aastal eelnevaga võrreldes 50 protsenti.

Nõudlikum kliendigrupp oskab aja kokkuhoidu kõrgelt hinnata ning on seetõttu valinud paketi, kus allalaadimiskiirus on 500 Mbps. «Kiirema paketi korral langeb suuremahuliste alla- ja üleslaadimiste puhul ooteaeg tohutult,» tõdes Erlemann. «Kliendile on siin tegemist elementaarse mugavusega ehk teisisõnu ostetakse kiirema paketi näol aega.»

Otsuse taga on finantsmatemaatika

Jaanus Erlemanni sõnul on võrgu uuendamise otsuse taga lihtne finantsmatemaatika. «Vajadus suuremate internetimahtude vastu kasvab pidevalt ning keskseadmeid kliendile järjest lähemale ja lähemale viies oleks võimalik kiirust tõesti järjest kasvatada. Kuid see ei ole jätkusuutlik investeerimispoliitika. Kõik arvutused näitavad selgelt, et uue tehnoloogia rakendamisega säästame pikemas perspektiivis raha,» ütles Erlemann.

Kui olemasoleva võrgu mahulaienduste elueaks võib arvestada viis kuni seitse aastat ja seejärel tuleks taas minna seadmeid välja vahetama, siis fiiberoptilise võrgu puhul saab rääkida investeeringute minimaalse elueana 20 aastat. Lisaks on uuel tehnoloogial põhinev võrk odavam hallata, hooldada ning kokkuvõttes ka tõrkekindlam.

Uued ehitatavad võrgud toovad kaasa peamiselt kaks uuendust: ühendus Starmani keskseadmest kuni kliendini saab olema passiivne fiiberoptiline kaabel ning koostöös Nokia Fixed Networksiga võetakse kasutusele Euroopas seni unikaalne 10G EPON tehnoloogia.

«10G» tähendab seejuures tõesti, et kui kliendi enda seadmed seda võimaldavad, on võimalik saavutada ligilähedane internetikiirus 10 gigabitti sekundis – 20 korda kiirem, kui see on praegu Starmani kõige kiiremas paketis.

Tundub riskantne samm võtta esimesena Euroopas kasutusele uus tehnoloogia. Milleks pakkuda 10 Gbps ühendust kui seda täna tegelikult vaja ei ole?

«Küsiks vastu – milleks sörkida vana sabas, kui võid astuda pika sammu tulevikku?» selgitab Jaanus Erlemann. «Me usume, et ühe tehnoloogiasammu vahelejätmine on efektiivsem ning pigem võtame kasutusele järgmise põlvkonna lahenduse.»

Testid Starmani laboris on kestnud juba rohkem kui pool aastat ning mäletatavasti püstitati uue tehnoloogiaga eelmise aasta oktoobris Eesti koduinterneti kiirusrekord, kus ühe kliendi allalaadimiskiiruseks saadi Erlemanni sõnul üle 8 Gbpsi.

Uute tehnoloogiate ja lahenduste esimeste hulgas kasutusele võtt ei ole Starmanile võõras. Näiteks viis aastat tagasi ei teadnud keegi suurt midagi ei Ajamasinast ehk järelvaatamise võimalusest ega ka TV Everywhere taolisest kaasaskantavast TV-teenusest. Kliendid olid naelutatud kindlal kellaajal omaenda diivanile, et lemmiksaateid vaadata. Täna on juba üle poole Starmani kliendibaasist end sellistest ahelatest vabaks rebinud.

Läheb ühendamiseks

Hetkel on Starman ja Nokia suurplaaniga sealmaal, et eeltestid on ära tehtud ning peagi saabuvad USA-st vajalikud seadmed. Siis läheb Tallinnas esimeste testmajade ehk pärisklientide ühendamiseks. Juba sel kevadel saavad esimesed kliendid endale soovi korral lubada kuni 10 Gbps kiirust.

Nokia internetiseadmed Foto: Andres Raudjalg

Kogu võrgu uuendamine toimub pikema perioodi jooksul ja tänased plaanid katavad järgnevad 5–7 aastat. Praeguse võrgu tehniline seisukord ning kasutajatele pakutavad kiirused ja mahud Erlemanni sõnul Starmani kiirustama ei sunni.

«Meil on Eestis üle platsi kõige parem internet. Tallinnast välja jõuame ehitusega selle aasta lõpus ning väiksematesse linnadesse ilmselt mõnevõrra hiljem,» lisas ta.

Puhtalt tehnoloogiavahetus kliendile seejuures hinda ei tõsta. «Kui tekib selge lisaväärtus, näiteks suurendame kiiruseid, siis see leiab tõesti eraldi hinnastamist,» ütles Jaanus Erlemann.

Igal juhul võetakse peagi ühendust fiiberoptilise võrgu väljaehitamise piirkonda jäävate klientidega, kes praegu kasutavad 150 ja 500 Mbps kiiruseid, et pakkuda võimalust uue tehnoloogia ja uute kiiruste testimiseks.

Konkurentidest koostööpartneriteks

Üldisem teema seoses Eesti võrgustamisega on muidugi see, kas tõesti jääbki iga telekomiettevõte vedama iga maja ja kliendini oma kaableid ning jätkub nii tööjõuressursi kui tehnika ja materjalide sulaselge raiskamine ja asjatu dubleerimine.

Lisaks muidugi investeerimisriskid – eriti kaugemate piirkondade puhul. Paljudes kortermajades on praegu nii Telial, Starmanil kui ka STV-l oma kaablid korteriteni veetud. Oleks ju oluliselt efektiivsem, kui majasiseseid kaableid oleks vaid üks, küsimus on vaid kliendi valikus ühe või teise teenusepakkuja kasuks.

«Näiteks võiks operaatorid majasisest fiiberoptilist võrku teistele operaatoritele rentida. Siis ei peaks igaüks ise ehitama ja meie saame nii Telia kui ka STV kliendid kiiremini uue põlvkonna võrku üle tuua,» pakkus Erlemann.

Starmani tehnoloogiadirektor usub, et pikemas perspektiivis näevad koostööst tõusvat tulu kõik operaatorid. Uute ehitatavate kortermajade puhul on juba täna majasisese fiiberoptika omanikuks korteriühistud ning need paigaldatakse kohustusliku osana teiste kommunikatsioonide kõrval.

«Kui arendaja ehitab maja fiiberoptikat kasutades, siis kliendi teenuseosutaja vahetamise soovi korral poleks vaja teha midagi muud, kui korterisse minev kiud püstaku passiivsetes jagamisseadmetes ümber tõsta. Paralleelvõrkude järele vajadus kaob,» tõdes Erlemann.

«Investeeringusumma suhe potentsiaalsete klientide arvuga ehk oodatava tuluga on võrgu ehitamise osas määrav iga operaatori jaoks. Fiiberoptilise võrgu eluiga on pikem ning seetõttu saab finantsmudelites pikendada ka investeeringu oodatavat tasuvusperioodi. Piirkonnad ja majad, mis enne olid tasuvuspiiri peal, hakkavad nüüd ära tasuma,» märkis ta.

Veidi helgemat valgust on siiski saabumas ka n-ö viimase miili ehitamise osas. Riigikogu võttis näiteks alles mõne nädala eest vastu seadusemuudatuse, mis kohustab Elektrilevi andma oma maapealseid poste tasuta kasutada igaühele, kes soovib mööda neid tarbijateni andmesidekaableid vedada.

Ka Elektrilevi ise on üles näidanud selget huvi asuda oma alajaamade internetiseerimise ja kaabliuuendamise protsessis ise klientideni fiiberoptikat viima. Kõik telekomiettevõtted saaksid sel juhul Elektrilevi rentnikeks ja kui hinnad on mõistlikud, tooks see operaatorite – ja ennekõike lõpptarbija ehk kliendi – jaoks tasuvuspiiri kindlasti allapoole.

Jaanus Erlemanni hinnangul võiks riigi tasandil minna isegi nii kaugele, et kui Elektrilevi või kes iganes oma kaableid vahetab ja paigaldab, võiks tal olla kohustus vedada klientideni kohe ka fiiberoptiline kaabel. «Paigaldustöö maksab palju rohkem kui kaabel ise. Ideena võiks täiesti kaaluda, et see on baasinfrastruktuuri kohustuslik osa. Sellele saaks kindlasti ärimudeli üles ehitada,» arvas ta.

Mis puutub maa-alustesse kaablikanalisatsioonidesse, siis nende olemasolu on ühelt poolt meie kõigi suur õnn, aga nende kasutuselevõtt ja jagamine on paras peavalu. Siin on Eestil astuda suur samm e-riigi poole, arvab Erlemann. Praegused, olulise turujõuga kaablikanalisatsiooni omaniku kaablite paigaldamise kooskõlastusringide reeglid on tema hinnangul pärit «internetieelsest» ajast. Iga suhtlussamm võtab aega kuu ning plaanist tegudeni ei ole võimalik jõuda väga kiiresti.

Pigem otsitakse võimalusi konkurendi takistamiseks. Lihtsam ei ole ka väiksemate võrkude omanikega. Nii mõneski arenduspiirkonnas kaablikanalisatsiooni omav väiksem ettevõte küsib konkurentide käest absurdset rendihinda ning blokeerib seeläbi sisuliselt konkurentsi tekke selles piirkonnas teenuste osutamisel.

Väga sageli ei ole klientidel seetõttu võimalik tarbida parimaid teenuseid. Siin on Erlemanni sõnul just MKM-ile soovitus vastavad reeglid üle vaadata ning need Eesti e-riigi kuvandile vastavaks muuta.

«Võita on sellest kõigil, sh ka taristuomanikul, kes saab endale tagada püsiva renditulu,» lisas ta. «Pikemas perspektiivis ei konkureeri operaatorid omavahel kaablite pikkuses, vaid teenuste kvaliteedis ning sisuteenustes.»