/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/05/11/5366039t1h91b8.jpg)
Mobiil-ID kasutajate hulk ja selle abil sooritatud tehingute arv tegi eelmise aasta jooksul korraliku kasvu ning tänu mobiilsele isikutunnistusele on tänaseks säästetud tohutu hulk paberit.
28 teletorni kõrgune kuhi – nii palju paberit hoiab kokku digiallkiri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täpsemalt kasutasid eestlased möödunud aastal Mobiil-ID-d 41 miljonit korda ning see number sisaldab nii isikutuvastamisi kui ka dokumentide allkirjastamisi.
Juba 2015. aastal ületas ID-kaardi ja Mobiil-ID-ga antud digitaalsete allkirjade hulk 200 miljoni piiri. Kui need allkirjad asendada paberdokumentidega, kerkiks ligi 9 kilomeetri ehk 28 teletorni kõrgune paberivirn.
Kui läinud aasta augustis täitus Mobiil-ID-l 100 000 kasutaja piir, siis 2016. aasta lõpuks oli kasutajate arv kerkinud 111 681 inimeseni. Kasutusstatistika näitab, et need, kes on juba kord Mobiil-ID kasutusele võtnud ja aktiveerinud, jäävad reeglina ka aktiivseks kasutajaks.
Eesti suurima mobiilioperaatori Telia klientide Mobiil-ID kasutamiste arv on ligi 2,7 miljonit kuus. Ettevõtte internetilahenduste ja kõneside grupi teenuste juht Allan Dobrõš märkis, et ettevõtte klientide seas oli aastalõpu seisuga üle 75 000 Mobiil-ID kasutaja ning aastaga kasvas kasutajate arv 20 000 võrra.
Mobiil-ID kasutamine ei erine ID-kaardist ning enim tehakse selle abil pangatoimingud ja seejärel kasutatakse olulisemaid riigiteenuseid – näiteks maksu- ja tolliameti või RIKi teenuseid.
Mobiil-ID on Eesti riigi väljastatav digitaalne isikutunnistus mobiiltelefonis, mis võimaldab e-teenustesse sisse logida ja digiallkirju anda. Mobiil-ID taotlemine toimub ID-kaardi alusel.