Ultraheli-laagerdamine tegi 2-aastase brändi valmis kõigest kolme päevaga

Hispaania teadlaste suutsid uue eksperimentaalse meetodiga saavutada brändis 2-aastase laagerduse vaid 3 päevaga. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Caro / Bastian / Scanpix

Hispaania teadlaste uus laagerdamismeetod suudab muidu aastaid valmiva joogi valmis teha mõne päevaga. Tehnoloogia võib tuua turule ka täiesti uued joogid, kirjutab PBS.

Paljude paremate rüübete valmistamises on kõige olulisem etapp kõige hõrguma maitse kätte saamisel laagerdamine. Enamasti tähendab see, et jook peab seisma kaua aega – paremate jookide puhul aastaid – tammevaatides ja nii nende aroomi ammutama. Nii on parimad viskid ikka mitmeaastased ja veinidki on teatavasti tihtipeale paremad, kui on võimalikult kaua tammevaadis seisnud.

Selline kvaliteedi taotlemine võtab aga kaua aega ja teeb joogid kohe ka palju kallimaks. Nüüd on grupp Hispaania keemikuid aga käinud välja uue kõrgtehnoloogilise meetodi, mille abil peaks kogu protsessi saama oluliselt kiirendada. Uue meetodi võti peitub ultraheli kasutamises.

Ajakirjas Ultrasonics Sonochemistry kirjeldatud katses lasid teadlased brändijõel voolata läbi kolm päeva Ameerika tamme laastusid täis kanali. Optimaalse vananemise saavutamiseks muudeti katsete käigus kanalis valitsenud tingimusi nagu temperatuur, laastude kogus, alkoholisisaldust, õhustatust ja muud.

Saadud jookide maitse hindamiseks lasti neid proovida ekspertide paneelil. Kuigi ükski tulemus ei jõudnud parimate traditsioonilisel viisil laagerdatud brändide tasemele, suudeti vaid kolmepäevase töötlemisega saavutada umbes sama tase, mida peetakse muidu iseloomulikuks ligi 2-aastastele brändidele. Kõige paremini läks katse seeuures ligi 65% alkoholisisaldusega brändiga, mida loputati läbi suure koguse tammelaastude toatemperatuuril.

Odavamate brändide tootmisel on juba aastaid kasutatud meetodit, kus metallist vaati valatakse tammelaaste. Selles katses tõi ootamatut edu aga ultraheli, mis lagundas vähehaaval laastude struktuuri ja vabastas niimoodi maitse andmiseks vajalikke kemikaale.

Kuigi Euroopa seadused ei luba niimoodi toodetud jooki brändiks nimetada, võib selline tehnoloogia siiski aidata joogitootjatel valida kasutuseks sobilikumaid tammesorte või võimaldada isegi sootuks uute jookide välja arendamist.

Järgmiseks plaanivad uuringu autorid kontrollida, kas samalaadne meetod töötaks ka veini peal.

Uuring ilmus ajakirjas Ultrasonics Sonochemistry.

Tagasi üles