Maailma suurim võimalike eksoplaneetide andmebaas tehti avalikult kättesaadavaks

Kunstniku kujutis tähe GJ411 ümber tiirlevast võimalikust eksoplaneedist. Foto: Ricardo Ramirez

Avaldatud andmekogu sisaldab andmeid kümnete tuhandete võimalikke planeete omavate tähtede kohta ning selle kasutamine on avatud kõigile huvilistele.

Rahvusvaheline astronoomide grupp tegi hiljuti avalikkusele kättesaadavaks kõigi aegade suurima kogumiku eksoplaneetide otsimise vaatlusi. Kasutades nn radiaalkiiruse meetodit, näitasid nad ka ette, kuidas andmeid kasutada. Üksinda selle demonstratsiooniga avastasid teadlased enam kui 100 võimalikku eksoplaneeti, sealhulgas ühe meist vaid 8,1 valgusaasta kaugusel oleva.

Radiaalkiiruse meetod on üks kõige edukamatest eksoplaneetide leidmise ja nende olemasolu kinnitamise meetoditest, mille käigus kasutatakse ära lihtsat füüsikalist põhimõtet – gravitatsioon on alati kahe keha vastastikmõju ning nagu täht mõjutab planeeti, hoides seda enda orbiidil, mõjutab ka planeet tähte, tõmmates seda pidevalt õrnalt enda suunas. Kuna planeet tiirleb aga ümber tähe, siis selle tõmbe mõju muutub ning seetõttu paistavad eksoplaneete kandvad tähed Maalt vaadatuna justkui võbelevat.

Tõsi küll, «võbeluse» nägemiseks on vaja spetsiaalseid ülitäpseid teleskoope ning just selliste seadmete andmed nüüd avalikuks tehtigi. Kokku koosneb andmestik Mauna Kea W.M. Kecki Observatooriumi HIRES spektromeetri peaaegu 1600 tähe kohta käivast pea 61 000 mõõtmisest. Avalikustamise teel loodavad teadlased laiendada planeediotsijate ringi ja nii ka otsingute efektiivsust.

«Üks meie peamistest eesmärkidest on planeediotsinguid demokratiseerida. Igaüks saab meie veebilehelt tõmmata alla kiirused ja kasutada siis vabavaralist tarkvarapaketti Systemic, et planeetide ja andmete vahel seoseid leida. Lisaks avaldame tulevikus ka Systemic’i kasutamise manuaali,» ütles teadlasi juhtinud Yale’i Ülikooli planeediteadlane Greg Laughlin.

Avalikustatud andmekogu katsetamiseks proovis Hertfordshire’i Ülikooli astronoom Mikko Tuomi statistilist analüüsi, et näidata avalikkusele, et selline planeetide leidmine on põhimõtteliselt võimalik.

«Olime oma artiklis selle osas, et mida eksoplaneediks lugeda, väga konservatiivsed, kuid isegi kõige rangemate kriteeriumite puhul leidsime siiski üle 100 uue tõenäose eksoplaneedi,» ütles Tuomi Carnegie Melloni Ülikooli pressiteates.

Üks põnevamatest leidudest tiirleb ümber tähe GJ411, mida tuntakse ka nime Lalande21185 all. Tegemist on Päikesest kauguselt neljanda tähega. Avastatud planeedil GB441b kestab aasta vähem kui 10 Maa-päeva, nii et Maa-tüüpi planeediks teda pidada ei saa. Samas kinnitab see avastus teadlaste hiljuti avastatud trendi – kõige väiksemad eksoplaneedid asuvad reeglina ka kõige väiksemate tähtede ümber.

Andmete avalikustamisest andsid teadlased teada ajakirjas The Astronomical Journal avaldatud artiklis.