Kasulikud eestlased hakkavad otsa saama

Arenduskeskus Tallinnas Foto: Erik Prozes

Pulbitsev idufirmade melu, üleilmsete ettevõtete arenduskeskuste rajamine siia, meid ümbritseva elu laustehnostumine ning olematute lapsetoetuste käes ägavate eestlaste arvu vähenemine on toonud kaasa karmi tõe: vabad Eesti päritolu IT-arendajad on otsa lõppenud.

Mitmed tehnoloogia- ja startup-ettevõtted on tunnistanud, et Eestis on hinnanguliselt puudu hetkel 1000-3000 heal tasemel arendajat. Eesti arendajad on aga nõutud: nad teevad kvaliteetset tööd, nad ei jookse ühe ettevõtte juurest teise juurde ja soovivad seejuures kordades vähem raha kui ametivennad Londonis või Silicon Valley's.

Juba näeme turul tegutsemas kasvuettevõtteid, mis on rahvusvaheliste värbamiskonkursside tulemusel moodustanud oma arendustiimi küll Eestis, kuid tööl käivad seal vaid arendajad, kelle sünnimaa on Nigeeria, Saksamaa, Rumeenia – ja mitte ühtegi eestlast.

Iseenesest ongi niru kliima, tõusvate hindade ja kasvavate personalikuludega Eestil kolm väljavaadet: esiteks saada apetiitse elu-olu ja töökeskkonnaga multikulti riigiks, teiseks asuda kümnetes kordades kasvavate lastetoetuste tulemil hoogsalt sigima ja  kolmandaks luua ülikoolide juurde nii palju õppekohti, et kõik vähegi tasemel IQ-d omavad soovijad sinna vastu võetud saaks ja nad eelistaksid seda eriala mõnele teisele.

Jääb veel e-residentsus, aga see paistab olevat pigem äriprojekt siinsete aadressiteenuste pakkujate huvides ja ei aita arenduskeskusi kuidagi rahvaga täita.

Kõnealuse artikli eesmärk on veidi avada üht võimalust: tuua järjest rohkem inimesi ülikoolidesse IT-d õppima. Me räägime õppekavadest, mille keskmine palk on vähemalt kahe- kolmekordne riigi keskmisega võrreldes ning mille läbinutel on teed valla mis iganes maailmatasemel tehnoloogiaettevõtesse.

Reaalsus on, et TTÜ IT-teaduskonnas õpib kõikidel õppeastmetel kokku üle 2200 üliõpilase, sel sügisel võeti vastu ligi 750 uut üliõpilast ning ülikooli lõpetas möödunud aastal 400 üliõpilast.  IT Kolledži õpib praegu ligi 1000 õppurit, kellest 330 alustas õpinguid selle õppeaastal. Eelmisel õppeaastal lõpetas IT Kolledži üle 90 IT- spetsialisti.

Seega kokku 490 lõpetajat, ehk kordades vähem võrreldes tegeliku nõudlusega.

Teatavasti otsustasid omanikud juba möödunud aasta teises pooles, et meie peamine arendajate, analüütikute ja arhitektide taimelava  IT Kolledž läheb praegusel kujul hingusele ja liidetakse TTÜ IT-teaduskonnaga - moodustatakse TTÜ IT Kolledž. Loomulikult tekitas selline samm küsimusi ja kahtlusi, kuid nüüdseks on uued õppekavad paika saanud ja anname neist lühidalt ülevaate.

Esiteks on siis tõepoolest tekkinud ka IT-erialadel nn Aaviksoo reformi järgne olukord – vastuvõetavate üliõpilaste piir on kadunud. Teiseks märgib TTÜ  IT teaduskonna dekaan Gert Jervan, et eemärgiks on juba sel aastal kasvatada vastuvõetavate tudengite arvu võrreldes möödunud aastaga . 

«Tehnikaülikooli sellesuvine vastuvõtt IT erialadel on valdavalt lävendipõhine, sisse saavad kõik, kes ületavad seatud lävendi,» kinnitas professor Gert Jervan Postimehele. «Küll on aga meie eesmärgiks suurendada õppurite arvu - saavutada sünergia, mis on suurem kui liidetavate summa.»

Selgub ka, et kadunud pole senised IT Kolledzi praktilise kallakuga erialad ega ka TTÜ  akadeemilisemad õppekavad.  Sellest suvest alates saab õppima asuda kuuel bakalaureuseõppe, üheksal magistriõppe ja ühel doktoriõppekaval.

Nii näiteks on säilinud selgelt tööturu orientatsiooniga ja rohket praktilise õppe osakaalu sisaldavad kaks õppekava: «IT süsteemide administreerimine»  ja «IT süsteemide arendus». Lisaks on TTÜs võimalik õppida ka klassikalistel erialadel nagu «Äriinfotehnoloogia» ja «Informaatika».

Tõsi, möödunud aastaga võrreldes on kadunud õppekava nimega «Infosüsteemide analüüs», kuid selle asemel pakutakse magistriõppe tasemel uut õppekava „Infosüsteemide analüüs ja kavandamine“, mis hakkama rahuldama üha kasvavat nõudlust nende spetsialistide järele, kes on varasema haridusega mõnes teises valdkonnas, kuid kellel puuduvad sügavamad IT oskused.

Õppekava lõpetajad peaksid omama vajalikke oskusi, et olla ettevõtetes IT süsteemide „targad tellijad“ aga ka analüütikud ning teiste IT kavandamisega seotud rollide täitjad ettevõtetes.

Lisaks on loodud «Arvutisüsteemide» õppekava, mis annab oskused töötamiseks elektroonika ja arvutite riistvaraga ning ingliskeelne «Küberkaitse» õppekava, mis on rahvusvahelise vastuvõtuga, aga kuhu on oodatud ka Eesti tudengid.

Gert Jervani sõnul on kõikidel õppekavadel tudengitel võimalus oma esialgset õppekava valikut esimese õppeaasta jooksul muuta ning vajadusel ümber profileeruda.

Uute tudengite vastuvõtt toimub sisseastumise infosüsteemi SAIS vahendusel ning mõlema kooli vastuvõtuspetsialistid on valmis tudengikandidaate nõustama, et igaüks leiaks endale sobiva eriala ning õppevormi.

Seega motivatsiooni ja võimalusi IT-ainete õppimiseks peaks leiduma Eestis küll.