Katainen: Rail Baltic saab teoks ning idee Tallinna-Helsingi tunnelist on lummav (8)
16. veebruar 2017, 19:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni asepresidendi Jyrki Kataineni sõnul loodab ta väga, et teoks saavad nii Rail Baltic kui raudteetunnel Tallinna ja Helsingi vahel.
«Rail Balticul on väga oluline strateegiline tähtsus Balti riikidele, kuid samuti Soomele. Isegi kui see võib tunduda kalli investeeringuna praegusel konkreetsel hetkel, siis soovitan teil mõelda 20 või 30 aastat ette,» ütles endine Soome peaminister ja praegune komisjoni asepresident Katainen täna Brüsselis Eesti ajakirjanikele.
Kataineni sõnul muudab Rail Baltic Baltimaade ja Soome georgraafilist positsiooni märkimisväärselt - viimasele toob see raudteeühenduse Lõuna-Euroopaga väga lähedale. «Ma usun, et see saab teoks. Ka komisjon on avaldanud sellele selget toetust ning esimesed vahendid on eraldatud,» lisas ta.
Mis puutub tunnelisse Tallinna ja Helsingi vahel, siis loodab Katainen, et poliitilised otsused võetakse mõlemal pool lahte vastu väga kiiresti. «Investorid ja investeeringute planeerijad vajavad selles osas selgust,» ütles Katainen ja nimetas seda lummavaks ideeks.
Ta pidas tunnelit eriti oluliseks just Soome vaatevinklist, kuna looks raudteeühenduse Soomest otse Lõuna-Euroopasse.
«Samas tuleb muidugi tõdeda, et arvestada tuleb praeguste eelarvetingimustega ja finantside leidmine selle projekti teostumiseks võib osutuda väga suureks väljakutseks,» lisas ta.
Euroopa Komisjoni transpordipeadirektoraadi juht Henrik Hololei oli täna tunneli rajamise idee osas märksa skeptilisemal seisukohal.
Rail Balticu ühisettevõte RB Rail AS teatas eelmisel nädalal, et esitas eile uue taotluse Euroopa ühendamise rahastu transpordiprojektide 2016. aasta konkursile.
Seni on kolm Balti riiki ja ühisettevõte RB Rail AS saanud Rail Balticu ehitamiseks Euroopa Liidu rahastamisvahendist Euroopa ühendamise rahastu (CEF) kaks eri toetust, allkirjastades toetuslepingud, mille koguväärtus on 765 miljonit eurot. CEFi toetus moodustab kokku 85 protsenti abikõlblikest kuludest, toetades projekti elluviimist maksimaalselt 633 miljoni euroga.
RB Rail AS tegevjuhi Baiba Rubesa sõnul vajab projekt esialgsete kalkulatsioonide kohaselt kokku 4 miljardit eurot ning Balti riigid ootavad, et EL panustaks sellest 85 protsenti. Leedu on teatanud, et on valmis projektis osalema vaid tingimusel, kui EL panustab vähemalt 85 protsenti.
Uuringud, mille käigus selguvad Tallinna-Helsingi merealuse raudteetunneli maksumus, tasuvusaeg ning võimalik tehniline lahendus, algavad juba veebruaris.
Mis puutub tunnelisse, siis püsiühenduse tasuvuse ja laiemat mõjuanalüüsi asub korraldama konsortsium koosseisus Ramboll Finland, Sito OY, Strafica, Urban Research TA, Pöyry Finland ning Skepast ja Puhkim.
Konsortsium selgitab välja, kas raudteetunneli rajamine on põhjendatud või tuleks keskenduda laevaliiklusele ning Tallinna ja Helsingi sadamate arendamisele. Mõlema stsenaariumi kohta valmivad tasuvusarvestus ja laiem mõjuanalüüs. Uuringu käigus uuritakse rajatava püsiühenduse mõju nii Eesti, Soome kui ka kogu Euroopa majandusele ja demograafilistele arengutele.
Uuring keskendub veealuse raudteetunneli tehnilisele ning majanduslikule teostatavusele. Välja selgitatakse tunneli võimalik trassivariant, samuti peatuste ja depoode asukohad.