/nginx/o/2017/02/23/6367737t1hf35a.png)
Mobiilsideoperaator Elisa käivitas tänasest oma Rocca al Mare esinduses uue isikutuvastamise pilootprojekti, mille käigus skaneeritakse klientide näod ja võrreldakse neid dokumendil oleva fotoga.
Elisa asus klientide nägusid skaneerima (2)
23. veebruar 2017, 11:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Testimist alustati koostöös startup-ettevõttega Markus, mille tehisintellektil põhinev tehnoloogia leiab kaamerapildist ise kliendi näo, võrdleb seda skaneeritud dokumendil oleva pildiga ning annab selle kohta tagasisidet klienditeenindajale.
Lisavõimalusena loeb Markus dokumendilt kohe ka kliendi nime ning dokumendi numbri ning muudab selle teenindaja jaoks kopeeritavaks – tegevus, mis muidu eeldas teenindajalt käsitööd.
Elisa teatel on eesmärgiks vältida inimlikke vigasid inimeste tuvastamisel ja ära hoida kelmuseid.
«Pikas perspektiivis lühendab antud lahendus kliendi tehingu vormistamise aega ehk seda aega, mida teenindaja veedab nö arvuti taga tegutsedes. Kuna esialgu on tegemist tehnilise piloodiga ja Markus ise alles õpib, siis seda päriselt veel lubada ei saa, et täna et täna läheb tehingu vormistamine kiiremini kui eile,» ütles Postimhele Elisa tooteturunduse osakonna juht Mailiis Ploomann.
Markuse tegevjuhi Kristjan Jansonsi sõnul on identiteedivargused, pettused ja inimlikud vead identiteedi- ja vanusetuvases vaid mõned probleemidest, mis lähevad kogu maailmas ettevõtetele igal aastal maksma miljardeid, kuid mis oleksid intelligentsete lahenduste abil välditavad
«Markus aitab need probleemid lahendada, kasutades intelligentseid näotuvastusalgoritme, mis võimaldavad ettevõtetel olla kindlad oma klientide identiteedis ja vanuses,» märkis ta.
Mailiis Ploomanni sõnul võib kiire arvutuse tulemusena eeldada, et Eestis kannatavad ettevõtted ja eraisikud varastatud dokumentidega tehtud toimingute tõttu aastas kahjumit ligikaudu 100 000 euro eest.
«Kui sellele rahalisele kahjule lisada veel töö, aeg ja energia, mis kulub nende kaasuste lahendamiseks, saame täiesti arvestatava rahasumma, mida oleks võimalik ainuüksi telekomi valdkonnas hoopis mujale ehk uutesse lahendustesse investeerida,» tõdes Ploomann.
Ploomanni sõnul tehakse Elisa esindustes iga kuu kümneid tuhandeid tehinguid, mille käigus peab kindel olema, et lepingule allakirjutaja on ka päriselt see, kes ta väidab end olevat.
«Kuigi meie klienditeenindajad annavad endast alati parima, et olla kindlad isiku õigsuses ja dokumentide kehtivuses, tuleb tunnistada, et inimsilm on teatud juhtudel ekslik ning füüsiliselt väsivat silmapaari, eriti päeva lõpuks, on kurjade kavatsustega inimestel võimalik juba lihtsamini petta,» tõdes Ploomann.
Kristjan Jansons kinnitaski, et nende eesmärgiks on aidata ettevõtetel ja teenindajatel tegeleda rohkem sisulise tööga nagu kliendisuhtlus. «Selleks automatiseerimine rutiinse töö nagu isikutuvastus ning seda on täna tänu suurele hulgale andmetele võimalik teha arvutitel täpsemini, kui seda suudab teha inimsilm,» ütles Jansons.
«Täpsed isikutuvastuse algoritmid aitavad meid edasi ka teistes olulistes valdkondades, näiteks automaatne vanusetuvastus iseteeninduskassades, mille osas on meil käimas läbirääkimised jaekettidega, et süsteemi esimestes poodides katsetada,» lias ta.
Markus põhineb SaaS (Software as a Service) lahendusel ning lahenduse tuumaks on masinõppe algoritmid. Süsteem tuvastab videopildist automaatselt inimese vanuse, kontrollib dokumendipildi vastavust inimese videopildiga ehk verifitseerib inimese identiteedi ning ühtlasi vaatab üle ka dokumendi kehtivuse.