/nginx/o/2017/02/27/6392475t1h1bab.jpg)
Eesti plaanib euroliidu eesistumise ajaks rajada Brüsseli tõenäoliselt kõige külastatavama hoone aatriumi virtuaalreaalsuse kupli, et pakkuda kogu maailma ajakirjanikele ja absoluutsesse tippu kuuluvatele poliitikutele võimalust tunda end Eesti sündmuste või miks mitte ka looduse keskel.
Kavandi järgi kuni seitsmemeetrise diameetriga ja oma siseseintel 360-kraadist videoelamust pakkuva kupli asukohaks saab Euroopa Liidu Nõukogu ja selle sekretariaadi peahoone, Justus Lipsiuse hoone tohutu suur avasaal.
Just sellest, varem Euroopa riikide valitsusjuhtide ja presidentide tippkohtumiste kohaks olnud kõrge laega avarast ruumist tuleb hiigelsuur pressikeskus. Seal paikneb praeguse eesistuja Malta kunstiinstallatsioon – sisuliselt tühi torutunnel nimega «Vesi ja liiv».
Eesistumist ette valmistav riigikantselei korraldustoimkond kuulutabki täna välja riigihanke VR-kupli püstitamiseks ja kõige moodsama projitseerimistehnikaga varustamiseks eesistumise ajaks. Kulude katmiseks loodab riigikantselei leida koostööpartneri.
«Tegelikult plaanime esimese eskiisi alusel lausa kolme omavahel ühenduses olevat kuplit. Kõige väiksemasse neist on plaanis panna meediaserver, teine on valgusmüra tõrjumiseks mõeldud esiku moodi telk ja siis juba põhikuppel,» kirjeldas plaane Postimehele Euroopa Liidu sekretariaadi digikuvandi nõunik Valdek Laur.
Tema sõnul moodustab ligi seitsmemeetrise läbimõõduga kupli sisemus sellise ulatusega ekraani, et sellel 360-kraadise HD-kvaliteedis video või otseülekande kuvamiseks läheb vaja vähemalt kolme võimsat laserprojektorit.
Igaüks neist peaks olema valgusvooga vähemalt 6000 luumenit, mis tähendab korralikku, suure saali konverentsi projektorit – selliseid paigutatakse nüüd ühte telki lausa kolm. Jäiga karkassiga kupli välisseinad tulevad kahekihilised, neist sisemine spetsiaalsest projektsioonikangast.
Korraga saab telgis multimeediat nautida ja tahvelarvuti abil materjali valida kümmekond inimest, kusjuures tavapäraseid VR-prille selleks pähe panna vaja ei ole.
«Üks asja mõte ongi see, et inimesed saaksid virtuaalreaalsuse kogemuse ilma prillideta – et tekiks kohaloleku tunne ilma lisavahendeid kasutamata,» märkis Laur.
Projektsioonikuplis näidatavad videod filmitakse üles spetsiaalsete kaameratega, mis võimaldavad jäädvustada pilti ligi 360 kraadi ulatuses. Tegu on uudse videoformaadiga, mis võimaldaks suurepäraselt tutvustada nii Eesti loodust kui ka kultuuri. Näiteks võiks niimoodi üles filmida laulupeo või Eesti teadus- ja arenduskeskusi.
«Tehnoloogia selles valdkonnas areneb meeletu kiirusega. Kui ma pool aastat tagasi seda plaani pidama hakkasin, siis oli märksa vähem nii 360-kaameraid kui ka selliselt filmitud video vaatamise võimalusi. Praeguseks on aga sellised kaamerad juba kättesaadavad igaühele ning 360-videoformaati toetavad ka mitmed suured sotsiaalmeediakanalid,» rääkis Laur.
«Selle asja mõte on ju tegelikult see, et viia Eesti sinna kaugele Euroopa südamesse – pakkuda reaalsusele vägagi lähedast kohalolekutunnet. Eestit tuntakse kui tehnoloogiliselt väga arenenud riiki ja eesistumine on ainulaadne võimalus anda eurooplastele Eesti-kogemust,» selgitas ta.
Justus Lipsiuse aatriumi paigutatakse tavapäraselt eesistujamaa kunstiinstallatsioon. Eestil on tegelikult olemas ka variant B juhuks, kui VR-kupli rajamise hange ei õnnestu. Selle stsenaariumi korral läheb käiku lahendus, mille kallal töötab praegu Kultuurikatla sisekujundusega tegelev sisearhitektuuribüroo.
Eesti euroliidu eesistumise ajal hakkab Tallinnas innovatsioonivõimalusi tutvustama kaks isesõitvat bussi, mis liiguvad Viru ringist Kultuurikatlani. Pool sellest distantsist läbib buss mööda parasjagu remonditavat trammiteed ning igaks juhuks – ohuolukordadeks – on bussis ka juht. Ilma selliste igaks-juhuks-juhtideta Eesti praeguste seaduste järgi sõidukit liiklusesse lasta ei saa. Lisaks rõhub Eesti paberivabale eesistumisele.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)