Kutsar: WHO nimetatud tapjabakterid Eestit ei ohusta

WHO raport näitab esimest korda konkreetselt millised bakterid on antibiootikumide resistentsuse arenemise osas kõige ohtlikumad.

FOTO: AP/Scanpix

Maailma Terviseorganisatsioon WHO avaldas esimest korda kõige kriitilisemalt resistentsust koguvate bakterite nimekirja, mille eesotsas võib leida levinud haigustekitajaid. Epidemioloog Kuulo Kutsari sõnul Eesti aga kõrge antibiootikumi resistentsusega silma ei paista. 

Muuhulgas on ohtlikumate resistentsete bakterite seas välja toodud soolebakterid nagu Escherichia coli, mis on tuntud kui üks põhilisi haiglates surmavate haiguste põhjustajaid ja iga aasta ligi 250 miljonil inimesel uroinfektsioone põhjustav bakter. Valdav enamik uroinfektsioonide käes kannatajatest on naised.

WHO avaldas nimekirja, et näidata peagi Berliinis kohtuvatele G20 riikide juhtidele, mis peaks olema kõige olulisemad prioriteedid uute ravimite arendamisesse investeerimises. Praegu toimub kõige aktiivsem arendustegevus nende bakteritega, millele antibiootikumide leidmine on kõige lihtsam. Need, mis aga kõige karjuvamalt tähelepanu vajavad, jäävad selle kõrval varju.

Koostöös Tübingeni Ülikooliga valminud nimistusse valiti bakterid selle põhjal, kui tihti nendes resistentsus areneb, kui tihti need tapvaks osutuvad ja kui paljusid inimesi infektsioonid mõjutavad.

Kõige drastilisemalt vajavad tähelepanu enterobakterite sugukonda kuuluvad perekonnad Acinetobacter ja Pseudomonas, mis suudavad vastu panna ka viimases raviastmes antavatele karbanepeemidele. Enterobakterite hulka kuuluvad muu hulgas ka soolekepikesed ehk kolibakterid, mis põhjustavad hooldekodudes tihtipeale surmaga lõppevaid vere- ja kopsuinfektsioone.

Lisaks on kolibakterid ka levinuimad uroinfektsioonide põhjustajaid, millega puutuvad kokku pea pooled maailma naistest. Tänu hetkel veel töötavatele antibiootikumidele on uroinfektsioonid tänapäeval vaid tüütu tervisehäire, kuid kui antibiootikumid peaksid oma mõju kaotama ja bakterid kehas vabalt möllata saama, võivad need levida ka neerudesse ja veresoontesse ning muutuda nii ka eluohtlikuks.

Näiteks ühe maailma antibiootikumide resistentsuse tulipunktina tuntud Indias esineb juba selliseid haigustekitajaid, kes ei allu ravile ühegi antibiootikumiga.

Kõigele lisaks on WHO nimetatud 12 hullemast bakterite perekonnast üheksa ka gramnegatiivset tüüpi, mida uuritakse praegu märkimisväärselt vähem kui grampositiivseid. Samal ajal on kolm kõige tõsisemat ohuallikat just gramnegatiivsed.

Kõige resistentsemate bakteriperekondade seas on Enterococcus ja Staphylococcus, mille puhul esineb resistentsust ka ravi viimases astmes antavale vankomütsiinile, maohaavasid põhjustav Heliocobacter, levinud toidumürgituse põhjustajad Salmonella ja Campylobacter ning samuti resistentseks kujunev gonorröa.

Kuulo Kutsar: Eestisse võivad ohtlikud bakterid jõuda reisijate kaudu 

WHO nimekiri  on kogu maailma andmetel põhinev üldistus ning olukord üksikutes maades võib oluliselt erineda. Ka kajastab nimekiri olukorda inimmeditsiinis, ent selle kõrval on oluline haigustekitajate antibiootikumi-resistentsuse kujunemise allikaks ka veterinaarmeditsiin ja loomakasvatus.

Euroopa Liidus korraldatakse antibiootikumi-resistentsuse (erinevate antibiootikumide suhtes) seiret järgmiste haigustekitajate kohta: Escherichia coli, Enterococcus faecalis, Enterococcus faecium, Klebsiella pneumoniae, Pseudomonas aeruginosa, Staphylococcus aureus, Streptococcus pneumoniae ja Acinetobacter spp.

Eesti Euroopa Liidus nimetatud haigustekitajate kõrge antibiootikumi-resistentsusega (AMR) silma ei torka ning antibiootikumide valikus leidus neid antibiootikume, mis nende haigustekitajate vastu toimisid.

Eestisse võivad uued resistentsed bakteriaalsed haigustekitajad jõuda reisijate või pagulaste kaudu.

Resistentsuse probleemi lahendamiseks on üks lihtne viis: nii tervishoiutöötajad kui ka haiged peavad antibiootikume kasutama mõistlikult. Ja veel üks põhimõtteline, kuid aeganõudev ja kulukas viis – uute antibiootikumide leidmine või sünteesimine.

Tagasi üles