Täna täiskohaga üliõpilane kuid üldsusele rohkem loodusfotograafina tuntud Hans Markus Antson loodab tulevikus matkata Skandinaavia mägedes, arendada siinset loodusturismi ning avaldada oma fotosid National Geographicus.
Sisuturundus
Loodusfotograaf võtab oma arsenali ka nutitelefoni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Olen lapsest peale loodusest huvitunud, vendadega metsas onne ehitanud, perega rattamatkadel käinud,” ütleb aastate eest aktiivselt jalgrattaspordiga tegelenud Hans Markus. “Jalgratturitel on kombeks talviti korraldada pikkasid matkasi, mis mulle meeldis ja see jäi külge. Üks hetk hakkasin üksi matkamas käima ja matkadele fotoaparaati kaasa võtma.”
Hans Markus sai suure meediatähelepanu osaliseks veidi enam kui aasta eest, kui asus aktiivset kandideerima rahvusvahelisel polaarreisi konkursil, mille tänu eesti rahva suurele toetusele ka võitis. Selleks ajaks oli ta tegelenud fotograafiaga veidi üle kahe aasta.
Miks just loodusfotograafia ja mitte inimesed või arhitektuur? “Sest peamiselt huvitab mind loodus. Loodusfotograafia on lihtsalt viis, tänu millele saan neid hetki ka teistega jagada. Seepärast läksin ma õppima ka ökoloogiat, mitte fotograafiat.”
Fotondus ja pildistamine on väga populaarne hobi ja seepärast leiame metsaradadel tihti inimesi, kes kaamera käes looduse ilu püüavad. Kuid sugugi alati ei tule pildid nii head, kui vaimusilmas neid näeme. Veelgi enam, professionaalide tase näid püüdmatu. Miks see nii on?
/nginx/o/2017/02/28/6394291t1h336e.jpg)
Hans Markuse sõnul nõuab loodusfotograafia väga suurt pühendumist ja isegi siis ei ole hea foto garanteeritud. Tuleb teada looduse tsükleid, loomade ja lindude tegemisi erinevatel aastaaegadel. “Kui sügisel on põdrapullidel jooksuaeg, siis võibki mind näha pigem luhtadel põtru otsimas. Kevadel vastupidi rabas tetrede pulmamängu jäädvustamas.”
Metsas liikudes ja head pilti otsides on aga tavaline, et päevade kaupa ei tule ühtegi head pilti. “Sest, kui ikka ilusat valgust või looma ei ole, siis ei võlu seda fotot ka kuskilt välja,” räägib Antson. “Hea foto saamiseks tuleb päris tihti osata hetke ette näha. Näiteks hommikul päikesetõusu või õhtul loojangu pildistamisel peab oskama näha ette näha, kas täna võib taevas olla ilusaid värve või mitte. Samuti peab oskama umbes arvestada, kui palju varem peab rannas valmis olema.” Ei ole sugugi nii, et lähed muudkui rappa ja teed selle maalilise udupildi lihtsalt ära.
Võrreldes stuudiofotograafiaga ei pea loodusfotograaf liigselt oma pead murdma näiteks välkude ja muu lisatehnika pärast. Hans Markuse sõnul piisab fotograafia algteadmistest, mida tuleb aga palju praktiseerida omandamaks kogemusi. Seega ei saa fotohuviline peita end vabanduse taha, et hea pildi jaoks pole piisavalt head tehnikat. “Hea tehnika võib tõsta foto kvaliteeti, või zoomobjektiiv tuua looma vaatajale lähemale, kuid arvan, et loodusfotograafia on kindlasti valdkond, kus pildi teeb ikkagi fotograaf, tänu oma loodusteadmistele, mitte aparaadile tema käes.”
/nginx/o/2017/02/28/6394293t1h0b4f.jpg)
Lisaks nö päris fototehnikale on Hans Markusega looduses alati kaasas ka nutikas telefon. Ta kasutab seda oma fotoblogi pidamiseks ja sotsiaalmeedia kanalite halduseks, kus tal on ligi 16 000 jälgijat. “Minu jaoks on mobiiltelefon lugude jutustamisel väga olulisel kohal. Alustasin fotoblogi pidamisega, kuid kui sain parem kaameraga nutitelefoni hakkasin üha rohkem jagama kaadritaguseid hetki oma jälgijatega. Esmalt ainult fotode näol, kuid siis hakkasin otse looduses olles postitama videoid Snapchati või Instagram Storysse. Andes teada, et just hetk tagasi kohtusin ilvesega või, et imeline õhtu lõppes habekakuga kohtudes,” räägib Hans Markus.
Nii on ta leidnud nutitelefonides oma võlu, mida loodusfotograafias suurepäraselt ära kasutada saab. Ja kuigi professionaalne fotokaamera teeb mobiiltelefoniga võrreldes paremaid pilte, siis teinekord kehtib ikkagi ütlus, et parim fotokaamera on see, mis kaasas on. Tema sõnul võib nutitelefoniga õigel ajal tehtud pilt kõnetada rohkemgi kui professionaalne foto.
Mõned nädalad metsades Sony XZ telefoniga mütanud Hans Markus peab telefoni parimateks omadusteks muuhulgas viiesuunalist kaamerasisest stabilisaatorit, mis muudab videopildi sujuvaks – see on eriti kasulik “jooksu pealt” videopostituste tegemiseks. Samuti hindab ta võimalusi nagu timelapse ja slow-mo videote tegemine. “Pildistamisel hindan väga võimalust pildistada ka manual mode’is, tänu millele sain ise valida valgebalansi, säriaja ja ISO.”
Jälgi Hans Markust ja tema põnevaid postitusi Instagramis @hansmarkusantson.