Päevatoimetaja:
Kaido Einama

See jubin võib kosmoselaevad tuhat korda kiiremaks muuta (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vene filantroop Juri Milner kiipi esitlemas
Vene filantroop Juri Milner kiipi esitlemas Foto: Bebeto Matthews/AP/Scanpix

Imelise Teaduse märtsinumber kirjutab uuest hiigellaserist, mis suunab oma kiire kosmoses hõljuvatele pisikestele automaat­jaamadele. Laserikiire energia annab neile kiiruse 216 miljonit kilomeetrit tunnis. See teeb võimalikuks lennu tähtedeni.

Meie praeguse kosmosetehnika abil võtaks lend Maast 4,37 valgusaasta kaugusel asuva Alfa Centaurini aega vähemalt 19 000 aastat. StarChipid võiksid selle vahemaa katta aga vaid 20 aastaga. Kohale jõudes teeksid need minilaevad fotosid ja koguksid andmeid, mille saadaksid Maa poole teele laserkiire abil edastatavate optiliste signaalidena.

Seesama laserkahur, mis Maalt kosmoselaevadele hoogu andis, oleks oma peeglisüsteemi abil suuteline ka kaugelt lähtuvat nõrka lasersignaali vastu võtma, eriti kui tuhanded StarChipid oma väikeste laserite jõu ühendavad.

Kirjeldatud projekt on osa suuremast kosmoseprogrammist Breakthrough Initiatives, mida alustati 2015. aastal.

Lisaks kuulub programmi veel Breakthrough Listen, mille käigus jälgitakse miljonit Maa naabruses asuvat tähte ning sadakonda Linnutee naabruses olevat galaktikat, et tabada võimalike tehniliselt arenenud tsivilisatsioonide omavahelist kommunikatsiooni.

Kolmas ettevõtmine Breakthrough Message keskendub aga süvakosmosesse saadetava digitaalse sõnumi koostamisele, püüdes leida selleks kõige sobivama sisu ja tehnilise lahenduse.

Projekt Breakthrough Starshot on märksa ambitsioonikam kui paljud teised samalaadsed algatused. Keegi ei tea, kas seda on võimalik kunagi ellu viia, projekti edu sõltub suurel määral tehnoloogia edasisest arengust.

Praegu ettevõtmisele aluse pannud meeskond usub, et kosmoselaevade prototüüpide väljatöötamiseks kulub 20–30 aastat.

Loe pikemalt loe märtsikuu Imelisest Teadusest

Tagasi üles