Proovisõit: Toyota Verso S

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kui veel mõned aastad tagasi kasvas turul nõudlus üha suuremate autode järele, siis majanduskriis hõrendas ostjate ridu tublisti ning tõi need vähesed allesjäänud kenasti kahe jalaga maapeale tagasi, kirjutab Autonet.ee.


Olukord muutus põhjalikult ning nüüd vajatakse risti vastupidi - võimalikult säästlikke liikumisvahendeid.

Kuna madala kütusekuluga kompaktautode segment võidab pidevalt kliente juurde, polegi midagi imestada, kui Toyota pidas vajalikuks tuua turule uus pretendent sellesse - Verso S.

Uue auto sloganiks on Small, Sacious & Smart, millega tahetakse edasi anda põhiolemust – väikseid välismõõtmeid, suurt sõitjateruumi ning nutikaid, kasutamiskulusid vähendavaid lahendusi.

Kõnealuse mudeliga siseneb ettevõte taas B-segmendi MPVde turule, mis tegelikult 1999. aastal Yaris Versoga üldse loodigi. Statistika ütleb, et alates 2002. aastast on selliste autode turuosa kasvanud peaaegu kolm korda ning värsked tuuled seetõttu igati põhjendatud ja teretulnud.

Verso S positsioneeritakse aktiivse ellusuhtumisega noortele aga ka noortele peredele, kuid mitte ainult – masina universaalsus, ökonoomsus ja hea juhitavus lubavad ligi tõmmata ka neid, kel lapsed on suureks kasvanud ning väga suurt autot enam ei vajata.

Kusjuures uus Toyota on ka B-segmendis väiksem esindaja, pikkusega veidi alla nelja meetri. Samas pakutakse C-segmendi autodega peaaegu samaväärset ruumikust.

Nagu kõik sarnased Toyotad, on ka Verso S suhteliselt lihtne, kuid ilma ülepingutatud disainita: kõva plastik ei kriibi silma, kuid pole samas ülemäära pretensioonikaski.

Seetõttu panustabki Toyota kõnealuse mudeliga eeskätt just kasutajamugavusele, madalatele pidamiskuludele ning turvalisusele. Muide, viimase eest sai auto Euro NCAP kokkupõrketestides maksimaalsed viis tärni.

Loomulikult on madalate omamiskulude üheks põhielemendiks kütusele raisatud või investeeritud raha, seetõttu on siin püütud kõigi võimalike nõksudega jõuvedeliku tarbimist maksimaalselt vähendada.

Tõsi, ega see dünaamilistes omadustes kajastamata jää, kuid ruumika pereauto puhul vaevalt keegi hakkabki seda sportautodega joonele seadma.

Kerge ja kõrge autona avaldab aga näiteks tugev küljetuul sõidule tuntavat mõju – juhtuski nii, et esimene testipäev möödus peaaegu tormis, seega korrigeerivaid liigutusi tuli ehk isegi liiga sageli teha.

Teisel päeval aga näitas ilm oma normaalset palet ning auto sõiduomadustele polnud midagi ette heita. Kui, siis ehk pisut ülemäärast tuulemüra sõitjateruumis - tegu ju ikka linnaautoga.

Verso S mootoriteks on Toyota iQ-lt juba tuntud 1,3-liitrine muutuva klapiseadega VVT-i või siis 1-liitrine D-4D diisel.

Mõlemad jõuallikad on oma klassi ühed ökonoomseimad ning madalama süsinikdioksiidi emissiooniga, kuid diislil on pöördemomenti peaaegu kaks korda enam, seega jõulisema sõidustiili harrastajatel soovitaks pigem selle poole vaadata (205 Nm diislil ja 125 bensiinimootoril).

Bensiinimootori kasuks aga räägib suurem võimsus (99 hobujõudu diisli 90 vastu). Samuti võib bensiinimootorile tellida variaatorkäigukasti.

Siiski, kel vähegi jaksu käike ise vahetada, sel tasuks mõelda manuaalkasti peale. Jäi veel mainimata, et linnasõidu kütusekulu on võimalik start-stop süteemiga täiendava kontrolli alla saada.

Bensiinimootori ja diisli kütusekulud on linnas, maanteel ja kombineeritud tsüklis vastavalt 6,2 ja 5; 4,6 ja 3,9 ning 5,2 ja 4,3.

Siinkohal sai kirja pandud start-stop süsteemiga varustatud modifikatsioonide minimaalne kulu. Eks reaalne elu erine ametlikest näitudest ikka, kuid arvestades mootorite mahte, siis vahe on marginaalne.

Mainigem veel ära tähtsamad positsioonid tehniliste andmete lehelt: pikkus 3990, laius 1695, kõrgus 1595 ning teljevahe 2550 millimeetrit.

Kompaktsed mõõtmed räägivad Verso S puhul selget keelt, et tegu on peaasjalikult linnakulguriks mõeldud sõiduvahendiga, kuid istmed on samas piisavalt mugavad pikemategi vahemaade läbimiseks.

Maanteesõidu kahjuks räägib siiski asjaolu, et püsikiirushoidikut sellele mudelile ei pakuta, samas kõikvõimalikke topsihoidjaid ja panipaiku on salong täis – vaevalt, et linnasõidul nii ohtralt vedelikke tarbitaks.

Teiseks pisut vastuoluliseks nüansiks on ka alates maist varustusse ilmuv puutetundliku ekraaniga navisüsteem. Tegu on Google kaartide põhjal ülesehitatud süsteemiga, seega peaks Eestigi sellel korralikult kuvatud olema.

Disainiliselt küljelt on Verso S puhastverd Toyota ning vaevalt keegi suudab seda mõne teise margiga segamini ajada. Kujustus on küll parasjagu igav, kuid ilmselt suudetakse nii enamikule tarbijatest meelepärane olla.

Kuid müügiarvud ju ongi need, mille najal tootjad elavad ja arenevad. Arvestagem ka sellega, et Toyota on hetkel maailma suurim autofirma.

Seega kokkuvõtvalt võib öelda, et Verso S on pisut vastuoluline auto, kuid sõita kannatab küll. Muide, auto uksed on päris suured tagamaks mugava sisenemise, 5,7-meetrine pöörderaadius aga räägib heast manööverdusvõimest.

Ühest detailist jäävad Eesti ostjad siiski ilma – klaasist katust meil varustuse nimekirja ei tule. Niisiis tuleb nentida, et kui midagi väga briljantset Verso S juures silma ei hakanud, siis ega millegagi totaalselt ämbrisse pole ka astutud - kui ehk variaatorkast välja arvata.

Lühidalt - Toyota nagu Toyota ikka, koos kõige sinna juurdekuuluvaga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles