Kõikjal Eestis on tänasest lubatud isejuhtivate autode testimine (5)

Aivar Pau
, tehnikaportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene isejuhtiv buss käis Eestis märtsi alguses
Esimene isejuhtiv buss käis Eestis märtsi alguses Foto: Riigikantselei

Riigikantselei juures tegutsev ekspertkomisjon jõudis koostöös ametkondade ja ministeeriumitega järeldusele, et kõikjal Eesti teedel on seadusi muutmata võimalik isejuhtivate autode testimine.

«Me näeme, et Eestil on väikeriigina ja avatud suhtumisega uutesse tehnoloogiatesse võimalik olla väga hea koostööpartner suurtele tehnoloogiaettevõtetele. Ja seda mitte niivõrd tehnaloogia katsetamiseks kui selle tehnoloogia ja teenuste rakendamisel reaalsesse ellu,» ütles ekspertkomisjoni juht Pirko Konsa. 

Esimesed isejuhtivad sõidukid astuvad reaalselt Eestis testidesse alates 1. juulist Tallinnas, mil Viru ringilt hakkavad seoses Euroopa Nõukogu eesisutumisega Kultuurikatlasse regulaarselt sõitma kaks isejuhtivat bussi.

Juht ei pea sõidukis olema

Riigikantselei nõuniku Marten Kaevatsi sõnul vaatasid ametkonnad liiklusseadusele otsa ja jõudsid järeldusele, et isejuhtivate autode testimiseks pole vaja seda muuta. Ainsaks tingimuseks on see, et juht peab olemas olema.  

«Maanteeamet, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, politsei ja justiitsministeerium jõudsid järeldusel, et sel tingimusel on kõik teostatav. Oluline on veel see, et lubatud on ka isejuhtivate sõidukite kaugjuhtimine – juht ei pea füüiliselt sõidukis viibima,» rõhutas Kaevats.

Praktiliselt tähendab ekspertkomisjoni otsus seda, et sülarvutist on Eestis nüüdsest võimalik linnaliinibussi juhtida - teedele lubatakse "puldiautod".

«Aga - sa pead olema ka sel juhul kaine ja sul peab olemas olema vastava kategooria juhiluba. Sina vastutad, kui juhtub mingi õnnetus,» lisas Marten Kaevats.

Seega: kui arvuti tagant purjus IT-poisi kontrollitav ent isejuhtiv (ja ise otsuseid langetav) buss sõidab näiteks otsa ülekäigurajal teed ületanud jalakäijale, siis saab selle noormehe süüdi mõista alkoholijoobes olles inimvigastustega liiklusõnnetuse põhjustamises. Iseasi on, kuidas politsei suudab kaugjuhtimise puhul tuvastada, kes täpselt, kus ja millega isejuhtivat sõidukit juhtis.

Isejuhtiv buss jõudis eile õhtul laevaga Tallinnasse
Isejuhtiv buss jõudis eile õhtul laevaga Tallinnasse Foto: Riigikantselei

Mitmed sellised riskistsenaariumid on koostöös jõuametkondadega läbi arutatud. Mis puutub eeltoodud testbussidesse, siis neis hakkab pidevalt testijuht kaasas sõitma, kes saab vajadusel vajutada bussi seiskavale punasele nupule.

Maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra sõnul on olukord uus ja tuleb olla kindel, et nii auto mehhaanika kui tarkvara vastavad nõuetele. «Testimine toimub maanteeameti järelevalve all ja peab olema ohutu,» lisas ta.

Testimisõigus avalikel Eesti teedel kehtib isejuhtivatele sõidukitele, mida Rahvusvahelise Autoinseneride Ühingu klassifikatsiooni järgi liigitatakse tasemele SAE 2 või SAE 3.

Isejuhtiva tehnoloogia  (näiteks auto) testimiseks  Eestis tuleb esmalt läbida järgnevad sammud:

  1. Tuleb taotleda sõiduki registreerimist ja taotleda sellele üksikkinnitust (Liiklusseadus § 78). Selleks tuleb kirjutada kiri aadressile info@mnt.ee ja saata dokumendid sõiduki tehnilise kirjelduse kohta. Sealjuures on abiks igasugune lisainfo, nt materjal varasemate testimiste kohta;
  2. Tuua sõiduk enne registreerimist maanteeametisse kontrolli, kus maanteeameti meeskond (kuhu kuuluvad eksperdid liiklusohutuse, isejuhtiva tehnoloogia valdkonnast) testib sõidukit nii kinnisel alal kui ka liikluses. Testitakse, kuidas juht sõidukit manuaalselt kontrollib; kuidas tehnoloogia võimaldab juhil turvaliselt võtta kontrolli sõiduki autonoomselt režiimilt üle; ning sõiduki võimekust ise sõita.

Üksikkinnitus kehtib siseriigiliselt, kuid täpsemad testimise tingimused ja kord kooskõlastatakse maanteeametiga sõiduki registreerimisel.

Tagasi üles