Ei ole veel parim: Eesti on digitasemelt Euroopa esikümne lõpus

Andrus Ansip

FOTO: YVES HERMAN/REUTERS

Euroopa Komisjon avalikustas täna värske EL-i riikide digiarengu edetabeli, milles Eesti paigutub teist aastat järjest esikümne lõpp  - üheksandale kohale.

Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi DESI kohaselt on Euroopa 28 riigi seas arenenuim digiriik Taani, millele järgnevad Soome, Rootsi ja Holland. Kolm tugevaimat digitaalset osalejat on juhtival kohal ka maailma mastaabis, edestades Lõuna-Koread, Jaapanit ja Ameerika Ühendriike. Kõige mahajäänuma digiarenguga Euroopa Liidu riik on Rumeenia.

DESI arvutamisel võetakse arvesse internetiühenduste kiirust, levi ja hinda, inimeste internetikasutuse taset ja ulatust, avalikke digiteenuste taset ning ettevõtluse digiteerituse taset.

Eesti on veebis pakutavate avalike teenuste osas Euroopa liider ning ületab ELi keskmist digitaalsete oskuste ja kodanike internetikasutuse poolest. Eestis on ka tugev mobiilse lairiba kasutus, kuid püsiühendusega interneti levik on väike. Eesti kõige suuremaks digiprobleemiks on aga digilahenduste kasutamine ettevõtetes.

Näiteks püsiühenduste levikult oleme alles EL-i 25. riik, mobiilse interneti katvuselt aga 4. riik. Väga paha seis on digitaalse infovahetuse ja sotsiaalmeedia kasutamisega ettevõtetes, kus oleme samuti edetabeli lõpuriikide seas.

Euroopa Komisjon märkis tabelit esitledes, et digilõhe valdkonna tipposalejate ja kehvemate tulemustega riikide vahel on ikka liiga suur.

«Euroopa on aegamööda muutumas digitaalsemaks, kuid mitmed riigid peaksid rohkem vaeva nägema. Selleks, et digitaalsest ühtsest turust täiel määral kasu saada, peaksid kõik liikmesriigid investeeringuid suurendama. Me ei soovi kahel kiirusel arenevat digitaalset Euroopat. Me peame tegema koostööd selle nimel, et Euroopa Liidust saaks maailma digivaldkonna liider,» ütles digitaalse ühtse turu eest vastutav asepresident Andrus Ansip.

Üldisest statistikast selgub näiteks, et 76 proytsendile Euroopa kodudest on kättesaadav  lairibaühendus vähemalt kiirusega 30 Mbps ning märkimisväärsel osal neist kodumajapidamistest on juba juurdepääs võrkudele kiirusega 100 Mbps või enamgi.

Samas internetiliiklus suureneb aastas 20 protsenti ning mobiilse andmeside maht igal aastal üle 40 protsendi. 79 protsenti eurooplastest kasutab internetti vähemalt kord nädalas. 2016. aastaga võrreldes on see kolme protsendipunktine kasv.

Euroopa Komisjon on nüüdseks esitanud oma digitaalse ühtse turu strateegia kõik olulisemad algatused.

Tagasi üles