Kes vaatas vol2: kes võib minu andmeid riigiportaalis pärida?!

Riigiportaal

FOTO: Mobiilifoto

Teatavasti saab sellest nädalast igaüks riigiportaalis eesti.ee vaadata nimekirju tema kohta andmeid pärinute  kohta – kuid kes ja mis puhul inimeste isiklikke andmeid vaadata tohib?

Uurisime seda justiitsministeeriumi käest ja selgub, et põhimõtteliselt võib seda teha igaüks, kellel riigi silmis vastav huvi on põhjendatud.

Täpsemalt: kõige levinum päringute andmebaas on rahvastikuregister  ja selle andmetele ligipääs on reguleeritud rahvastikuregistri seaduse 12. peatükis. Selle järgi on juurdepääsuõigus:

  • täisealisel isikul tema ja tema alaealiste laste, eestkostetavate ja tema surnud abikaasa kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetele;
  • riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning juriidilisel või füüsilisel isikul avaliku ülesande täitmiseks;
  • füüsilisel ja juriidilisel isikul õigustatud huvi korral;
  • välisriigi asutusel ja isikul, kui see õigus on sätestatud välislepinguga või tagatakse üksikjuhtudel vastutava töötleja korraldusel.

Kui keegi näiteks märkab, et tema kohta on päringu teinud pank, siis võib juurdepääsu õigus olla antud inimese ja panga vahel sõlmitud lepingu alusel. Notarite Kojal tekib vastav õigus kinnisvaratehingute tegemise puhul jne.

Siseministeeriumi kodulehel on öeldud veel, et rahvastikuregistri andmeid kasutatakse riigile, omavalitsusele ning füüsilistele või juriidilistele isikutele pandud avalike ülesannete täitmiseks, kusjuures avaliku ülesande täitmisel peab lähtuma rahvastikuregistri põhiandmetest.

Juriidilistel ja füüsilistel isikutel on rahvastikuregistri andmetele juurdepääsuõigus õigustatud huvi korral. Sellisel juhul tuleb esitada riigile taotlus, kus on muu hulgas ära märgitud andmete pärimise eesmärk, aeg ja viis, taotletavate andmete koosseis ja hulk ja kinnitus, et saadud andmeid kasutatakse vaid taotletaval eesmärgil.

Riik võib andmete väljastamisest keelduda, kui leiab, et taotleja õigustatud huvi ei ole piisavalt põhjendatud või andmete väljastamisega võib tekitada kahju isiku huvile, kelle andmetele juurdepääsu taotletakse.

Ja kõigile teadmiseks põhitõde: igaühel meist on alati õigus pöörduda ilmsiks tulndu päringu tegija poole ja paluda neilt selgitusi, miks tema andmeid vaadati.

Tagasi üles