/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2016/02/02/4984159t1hfd42.jpg)
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) esimene statistika näitab, et Eesti e-residentidele antud kaardid riigi e-teenuste kasutamiseks pole seni üheksal juhul kümnest eesmärgipärast kasutamist leidnud.
E-residentide e-kaardid seisavad suures osas kasutult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestil on selle nädala seisuga ligi 17 000 e-residenti, kellele kõigil on kahe aasta jooksul antud spetsiaalsed kiipkaardid võimaldamaks neil endid tuvastada riigi e-teenustes ja kasutamaks seeläbi meie e-riigi hüvesid.
RIA elektroonilise identiteedi valdkonnajuhi Margus Armi sõnul riik veel möödunud aastal eraldi infot e-residentide kaartide kasutuse kohta statistikat ei kogunud, küll aga asuti seda tegema selle aasta algusest.
Selgus tõsiasi, et 2017. aasta jaanuaris kasutasid oma kaarti 1800 e-residenti, ehk 10,6 protsenti kõigist e-residentidest.
Kokku kasutasid need e-residendid oma kaarti 16 000 korral – kas siis enese elektrooniliseks isikutuvastuseks või digiallkirja andmiseks.
Oma kitsamas valdkonnas asus e-residentide kaardikasutust juba möödunud aastal uurima Maksu- ja tolliamet ning kogutud info näitab, et 2016. aastal logis oma kaardiga e-maksuametisse vähemalt ühel korra 857 e-residenti.
Mis puutub käesoleva aasta jaanuari, siis selle jooksul kasutas maksu- ja tolliameti e-teenuseid 218 e-residenti.