Riigi uus IT-juht: tahan näha julgemalt katsetavat Eestit

Siim Sikkut.

FOTO: Liis Treimann

Sellest nädalast Eesti IT-arengut vedav majandusministeeriumi asekantsler Siim Sikkut peab muu hulgas üheks oma suuremaks eesmärgiks viia Eesti Euroopa tippu kõigis digiarengu valdkondades ning julgustada riiklikul tasandil senisest palju enam uusi lähenemisi katsetama.

«Suures ja üldisemas plaanis on mu prioriteediks kõigi Eesti e-teenuste kvaliteedi ühtlaselt heaks saamist. Mis puudutab avalikku sektorit, siis tahan, et siin toimuks rohkem uute lähenemiste ja ka tehnoloogiate katsetamist,» kirjeldas Siim Sikkut Postimehele oma eesmärke IKT asekantsleri ametis.

Euroopa Komisjon paigutas Eesti värskelt Euroopa Liidus digiarengult üheksandale kohale ja peamiseks probleemiks olid seejuures ettevõtete vähene digiteeritus ning püsiühenduste kättesaadavus. Samas oleme absoluutses esirinnas näiteks e-riigi teenuste arengult ning hästi on lood ka inimeste digisoskustega.

Kuidas olukorda parandada ja kuhu jõuda tahame? «Meie ambitsioon on olla esirinnas kõigil nende aladel ja hoida samas kõrget taset nendes, kus me tipus juba oleme,» kõlas Sikkuti eesmärk. «Eesti IT-sektoril ja kogu majanduses oleks vaja palju rohkem IKT-oskust ja taipu - ehk sobiva ettevalmistusega spetsialiste.»

Aimu uue asekantsleri suundadest annavad ka need, keda ta nimetas oma peamisteks meeskonnaliikmeteks, nendeks  on esmalt muidugi kolleegid MKMist, aga ka Riigi infosüsteemi amet ja e-residentsuse meeskond. Lisaks võtmepartnerid ettevõtlusest.

«Tahan nendega esimesena detailsemalt üle rääkida, millised on töölaual olulisemad asjad, mis vajab üle mõtlemist või taganttõuget asekantsleri poolt,» selgitas Sikkut.

Loomulikult on riigi uue IT-juhi töölaual kohe ka ELi eesistumisega seotu - teemad, mida Eestil tuleb juhtida, ja teemad, mida ise tahame lisaks tõstatada.

Määrava tähtsusega nimetas Siim Sikkut ka seda, et tulevikus hakataks üha enam riiklikke otsuseid langetama reaalsete majandusnäitajate analüüsil – andmekaevel ja andmete analüüsil. Juba praegu peavad olema kõik riiklikult kogutavad andmed masinloetavad, seega on Eestil hea alus selles valdkonnas eduks olemas.

«Tahame käivitada mitmeid piloote, tahame pakkuda eraettevõtlusele ja teadlastele liivakasti, kus andmetega mängida ja katsetada,» sõnas Sikkut

Uus plaan: IT-spetside import

Lisaks vajab kohe käimapanekut ettevõtluse- ja IT-ministri eestveetud uus IKT-arenguprogramm. Selle üheks osaks on 2000 uue IT-spetsialisti Eestisse tööle toomine ning sihiks on kolmandad riigid - väljaspool Euroopa Liidu liike asuvad riigid. Üsna julgelt nimetatakse seejuures riiki nimega Ukraina.

Sikkuti hinnangul on kõige olulisem selle projekti juures koostöö siinsete tööandjatega – kokkuvõttes tullakse nende juurde reaalselt tööle ja ägedaid asju maailma jaoks ehitama.

Ettevõtlus ja IT-minister Urve Palo hinnangul on võtmekomponendid, mille abil neid Eestisse tuua, Eesti maine, palk ja töökohad. Lisaks sellised kõrvalteemad nagu siiatuleku mugavus ja siin hakkamasaamine – «seda meil täna ei ole, see on meil täiesti puudu».

Startup-ettevõtja Karoli Hindriksi hinnangul on Eestil kõikjal maailmas jätkuvalt suurepärane kuvand ja seda eelkõige e-residentsuse projekti põhjal, mis sõnastas ümber riigi mõtte. «On oluline, et kui need inimesed siia tuuakse, siis see suurepärane story kestaks edasi,» sõnas Hindriks.

E-residentsuse programmi juhi Kaspar Korjuse sõnul on olulisemaks siiatuleku põhjuseks aga hoopis meie väga vinged startupid. «Töötangi Transferwise’is, Jobbaticalis ja Teleportis, kuna nad on lihtsalt nii lahedad,» kirjeldas Korjus ühe välismaise töötaja arvatavaid mõtteid.

Siim Sikkut:

  • Vanus 34
  • abielus, 2 last - abikaasa Riina, tervishoiu analüütik Praxises
  • seni töötass Riigikantseleis infoühiskonna nõunikuna, andes peaministrile ja valitsusele nõu e-riigi arendamisel ja IKT-poliitika tegemisel
  • varem töötanud majanduseksperdina Eesti Arengufondis ja eri ametites Rahandusministeeriumis
  • lõpetanud Hugo Treffneri Gümnaasiumi, siis Princetoni ülikooli riigiteaduste ja majanduspoliitika bakalaureusekraadiga, lisaks magistrikraad rahvusvahelises ärijuhtimises Londoni ülikoolist

Arvamused

Kaspar Korjus, e-residentsuse programmi juht:

Olen Siimuga koostööd teinud nüüd juba mitmeid aastaid ja hea meelega annan kommentaari.

Mul on väga hea meel, et Eesti uueks IT juhiks on valitud Siim Sikkut. Siim on selge visiooniga e-Eestit vedanud juba mitmeid aastaid. Ma ütleks, et Siim on selline asjade ära tegija. Väga selgelt prioriteetide alusel toob tulemused koju. See tundub elementaarne, aga kahjuks ei ole, väga paljud juhid on selliseid jutustaja-tüüpi inimesed. Siimu ülesanne ei saa olema muidugi kerge.

Omalt poolt loodan, et nii nagu me arendame e-residentidele keskkonda üles kasutajavaatest, nii saan rohkem ka seda Eesti kodanikuna tunda. Ma ei pea kodanikuna teadma, milline ministeerium seda teenust osutab vaid kõik on kättesaadav ühtsest mugavast kasutajakeskkonnast, võtkem näiteks kas või Suurbritannia gov.uk portaali näitena. See on suur väljakutse, sest iga ministeerium soovib ikka oma teenuseid oma portaalist pakkuda just omamoodi.

SK ID Solutionsi lisateenuste ärijuht Liisa Lukin:

Nii e-residentsus, e-valimised kui muu innovatsioon on Eesti kuvandi jaoks maailmas olulised. Nendesse peab jätkuvalt panustama, sest need on kasulikud kogu riigile. Olen veendunud, et innovatsioon peab jätkuma olenemata sellest, milline valitsus meil parajasti on.

Üks riigi jaoks olulistest valdkondadest on kindlasti elektrooniline identiteet ja kõik sellega seonduv. Kui eID valdkonnas olime teiste riikidega võrreldes pikalt eest ära läinud, siis nüüd on aga on tunne, et Euroopa eiDAS määruse rakendumist näeb riik pigem takistusena kui uute võimalustena. Nii hoiame me oma vanast digiallkirjast kinni, tahtmata samas tunnistada, et e-allkiri on ELi mõistes palju võimalusterohkem. Loodan ja ootan, et Eesti riigi suhtumine eIDsse oleks Euroopaga sarnaselt innovaatiline ja tulevikku suunatud.

ITLi president ja Tieto Estonia tegevjuht Anneli Heinsoo:

Nii ITLi presidendi kui suure IT-ettevõtte juhina on mul tõsiselt hea meel, et just Siim Sikkut sai Taavi Kotka mantlipärijaks. Siim Sikkut on olnud tugev IKT strateeg Riigikantseleis ning seetõttu tundub IT asekantsleri töö MKMis loogiline jätk tema senisele tegevusele. Siim Sikkut on alati olnud ITLile hea koostööpartner ja olen kindel, et see jätkub ka edaspidi.

ITL peab oluliseks kõiki täna tutvustatud IKT arenguplaanis olevaid ideid, kuid eriti soovin rõhutada, et Eesti majanduskasvuks on tähtis, et riik panustaks tööstuse digitaliseerimisega seotud tegevustesse. Samuti on väga positiivne Work in Estonia uus tegevuskava, mis toetab IKT talentide Eestisse tulekut. Samuti on tähtis tugi IKT kompetentside ja oskuste kasvatamisel kõikides majandussektorites, mitte ainult ITs. ITL on koostöövalmis rakendusplaanide väljatöötamisel ning eesmärkide elluviimisel.

Soovin Siimule edu uues ametis!

 

Tagasi üles