On bränd-ei ole brändi: Palo jagas riigikogus segaseid sõnumeid

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo Foto: Liis Treimann

Ettevõtlusminister Urve Palo vastas eile riigikogu ees Eesti uue brändiga seotud arupärimistele ja tema seisukohad nii brändi olemasolu kui sõnumite ühtsuse osas olid üsnagi vastukäivad.

Näiteks kui rääkida sellest, mida EAS-ilt üldse telliti, siis vastas minister, et neiks olid 15-20 aastat kestvad Eesti brändi visuaalne identiteet, unikaalne kirjatüüp, Eesti brändi visuaalne teenuskeskkond ja tsentraalne Eesti lugu. Ka jaanuaris tutvustati tema sõnul EAS-ist just uut Eesti brändi.

Mõni minut hiljem toonitas ta aga,  et sellist ühte asja nagu Eesti bränd ei ole võimalik leida. «Me oleme nii erinevad ja meil on nii palju toredaid asju, et ei ole olemas ühte. Selles, mis lõpuks tehti, ei olegi olemas ühte brändi, vaid on tööriistakast eri võimalustega, mida ettevõtjad saavad kasutada nende omal valikul,» sõnas Palo.

Läks mööda taas mõni minut ja juba kostus ministri suust lause: „näiteks on uue brändi värvid valitud just nimelt digitaalsetest kanalitest lähtudes, et seal silma paista ja nähtav olla“. Seega ikka jälle bränd.

Lõpuks jõuti riigikogus küsimuseni, millele vastates tuli ministril selgitada, mida ta üldse brändi all silmas peab, ja vastus oli järgmine:

«See bränd ongi nagu imago, me räägime imagost. Võib panna ka imago.ee – selles mõttes, et brändist saadakse aru kui laiemalt kogu sellest imidžist. Millist imagot me Eestile kuvame, seal on võimalusi palju, sest meil ei ole ühte asja.»

Kokkuvõttes: EAS tellis Eestile mitte brändi vaid imago.

Mis puutub sõnumite ühtsust, siis ka selles osas olid ministri mõtted, mis kinnitasid nii nende tsentraalsust kui vabadust.

«Kui ettevõtjad kasutavad ühtemoodi asju, räägivad ühesugust lugu, siis tegelikult see lugu teeb meid kõiki suuremaks, kui me ühte ja sama lugu räägime,» ütles minister. Samas rõhutas ta, et «me oleme nii erinevad ja meil on nii palju toredaid asju, et ei ole olemas ühte [brändi/sõnumeid - toim].

Palo märkis ka seda, et on  200 000 eurot maksma läinud projekti tulemustega rahul ning kulutatud summa on optimaalne.