/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2017/01/02/6221567t1h48e4.jpg)
Nii Eesti Panga kui sularahaveo teenust pakkuva G4Si andmetel on sularaha reaalne kasutamine vastupidiselt ootustele Eestis hoopis kasvanud ning pangaautomaadid huugavad üha suuremal tuuril tööd teha.
Vaata aga vaata: sularaha kasutamine Eestis on hoopis kasvanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui vaadata sularahaautomaatide kasutamist, siis Eesti Panga andmetel kasvas automaatidest välja võetud raha summa aastaga 53 miljonit eurot. Eelmisel aastal võeti sularahaautomaatidest välja ligi 3,9 miljardit eurot. Sellega jõuti tasemele, kus oldi viimati 2007. aastal ehk eelmise majandusbuumi ajal.
G4S andmeil kasvas 2016. aasta jooksul sularahaautomaatides käideldud raha maht 4 protsenti - 6,7 miljardilt eurolt 7 miljardini.
Suurema tõusu tegi kaubanduse ja teeninduse valdkonnas käideldud sularaha maht, mis on aastaga kasvanud 21 protsenti.
«Majanduse käekäik ja sularaha kasutamine käivad alati käsikäes. Inimeste ostujõud on suurem, mis selgitab ka suuremaid sularaha käitlusmahte,» selgitas G4S Eesti sularahadivisjoni direktor Peeter Torim.
Sularaha kasutuse tipphooaeg on igal aastal juulis ja detsembris. Kuu keskmisega võrreldes kasvasid 2016. aasta juulis sularaha mahud 7 protsenti ja detsembris 12 protsenti.
Vähenenud on pangakontorites käideldava sularaha kogus – aastaga kokku 19 protsenti. Langedes 497 miljonilt 403 miljonile eurole.
Kokku käideldi G4S Eesti sularahakeskustes eelmisel aastal 9,8 miljardit eurot.