Järjekordne suurejooneline kosmoseuuringute keskus näitab taaskord, et Hiinast on kujunemas maailma juhtiv kosmoseriik.
Hiinlaste järjekordne hiigelobservatoorium asub uurima kosmiliste kiirte saladusi
Alles möödunud aastal alustas tööga hiinlaste hiiglaslik raadioteleskoopi, millega loodetakse pealt kuulata maavälise elu jälgi. Nüüd avaldas riik aga oma järgmise ambitsioonika kosmoseuuringute projekti – tiibeti lähedal asuvasse Sichuani provintsi plaanitakse rajada suur eriotstarbeline observatoorium, millega uurida pidevalt Maale jõudvat kosmilist kiirgust.
«Sellest saab kosmiliste kiirte füüsika uurimisel juhtiv teadusasutus,» - Itaalia Riikliku Tuumafüüsika Instituudi osakestefüüsik Giuseppe Di Sciascio.
Observatooriumi eeliseks on just tema asumine maailma katusel, kus atmosfäär on hõre ja kosmiline kiirgus ei jõua selles nii tugevalt sumbuda.
Täpsemini loodetakse leida seletus ülikõrge energiaga gammakiirtele, mille pursete täpne päritolu on seniajani teadmata. Peamiseks uurimisküsimuseks on aga, et mis annab kiirguse osakestele nii kõrge kiirenduse ja energia – mõned Maale jõudvad osakesed on miljoneid korda suurema energiaga kui kõige suurem kiirendus, mida on suudetud saavutada CERNi Suure Osakestekiirendiga.
Kuigi projekt sai kinnituse alles jaanuaris, on 1,3 ruutkilomeetrise rajatise ehitustöödega praeguseks juba alustatud. Observatooriumi ametlikuks nimeks on Large High Altitude Air Shower Observatory ehk LHAASO ning selle hinnaks on 1,2 miljardit jüaani ehk 174 miljonit dollarit.
«Sellest saab kosmiliste kiirte füüsika uurimisel juhtiv teadusasutus,» kinnitas ajakirjale Nature ka Roomas asuva Itaalia Riikliku Tuumafüüsika Instituudi INFN osakestefüüsik Giuseppe Di Sciascio. Praeguseks on projektis osalemise vastu näidanud üles huvi teadlased Šveitsist, Venemaalt ja Taist.
Observatooriumi esimene veerand peaks valmima juba 2018. aasta jooksul ja esimesi tulemusi – tõenäoselt Krabi udukogust – võib oodata aastal 2019. Lõpliku valmimise tähtajaks hinnatakse aastat 2021.
LHAASO ehitamisest, eesmärkidest ja tehnilisest võimekusest saab lähemalt lugeda Nature'st.