TTÜ vanemteadur: robotite otsuseid jääb kaudselt kontrollima ikkagi inimene

Robot Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

TTÜ pakub 21. märtsil avatud uste päeval muu hulgas igaühele võimalust ühe töötoa raames Arduino platvormi baasil robotit ehitada – ülikooli tootearenduse ja robootika õppekava programmijuht Raivo Sell leiab, et robotid on saanud meie igapäevaelu osaks enam kui iial varem.

Milline on robotite lähem ja kaugem tulevik?

Robootika areneb nagu iga teinegi valdkond samm-sammult ja loomulikult. Viimasel ajal on seoses robotite riistvara odavnemisega saanud need kättesaadavaks paljudele - koolirobootika, hobirobootika... . Lähitulevik on see, et robotid hakkavad olema meie igapäevaelu loomulik osa, nii nagu on arvutid praegu.

Milliseid rolle nad inimestelt üle võtavad - mida teevad paremini, kui mis iganes inimene oma meeltega seda teha suudab. Sh otsustada, mis on õige ja mis vale (isejuhtivate autode tasandil)?

Robotid, sh isejuhtivad autod suudavad ohuolukordi oluliselt kiiremini tuvastada, kuna nende reaktsioonikiirus on inimesest mitmeid kordi kiirem ja andurid ei jää uniseks ega magama. Otsuseid teevad robotid inimese poolt programmeeritud algoritmide järgi, seega otsustab kaudselt ikka inimene, mis on õige ja mis vale.

Kas isesõitvad autod on Eestis võimalikud ja ohutud?

Loomulikult on võimalikud ja tulevad kindlasti pigem varem kui hiljem. Ohutus sõltub autotootjast, teistest liiklejatest ja meist endist.

Mis on praegu kõige tõsisem probleem, mis robotite loojate ees seisab?

Probleemide hulk on väga suur ja väga erinevates valdkondades. Väljakutseks võiks vast nimetada süvaõppe ja robotite ümbritseva mõtestamise võimekuse algoritmide väljatöötamist ja rakendamist. Muidugi ka robotite küberturvalisus (sh isejuhtivad autod) on muutumas järjest aktuaalsemaks.

Kui tasemel on Eesti robotiteadus- või tööstus: kas Eestis tehakse töötavaid ja kasutatavaid roboteid, kas meie selle valdkonna spetsialiste on kaasatud näiteks rahvusvahelistesse  suurkorporatsioonidesse või teadusrühmadesse?

Kuna robootika on väga lai valdkond, siis Eesti ei suuda igal alal kaasa rääkida, kuid kindlasti on Eestis erinevaid kompetentse, teadusrühmasid ja koostööprojekte robootika erinevates alam-valdkondades ja mõned neist on kindlasti ka tipptasemel. Eraldi võiks tuua välja hoopis koolirobootika arengu Eestis, mis on maailma mastaabis päris edukas ja väliskülalised Lääne-Euroopast on tihti üllatunud, kui palju ja põhjalikult Eesti koolides robootikaga tegeletakse. Seega on meil hea positsioon robootika tööstuse ja tippteaduse tekkeks.

Millest tuleks alustada, et saada inseneriks, kes loob näiteks isesõitvaid autosid?

Üldhariduskoolis tuleks panna rõhku enese arendamisele ja osalemisele koolirobootika projektides. Edasi tuleks tulla õppima «Tootearenduse ja robootika» bakalaureuseõppesse TTÜ-s.

Selle teaduse õpetamine eeldab ka väga häid praktilisi õppevahendeid, ehk siis raha. Kui heal tasemel on riiklik rahastus nende õppesuundade puhul?

Praktilised õppevahendid ei pruugi tegelikult olla robootikas alati väga kallid. On ka Eestis välja töötatud robootika õppekomplektid (Robootika Kodulabor), mida edukalt kasutatakse nii Eesti kui ka välisriikide hariduses. Pigem on kulukas suuremate süsteemide praktiline õpe ja ehitamine, nt isejuhtiva auto ehitamiseks oleks küllalt palju rahalist ressurssi vaja, mida puhtalt riikliku rahastuse põhjal teha ei saa.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) kevadine avatud uste päev on 21. märtsil, õpet tutvustavatesse töötubadesse saab end kirja panna aadressil http://aup.ttu.ee/

Töötubades saab teada, mida Tehnikaülikoolis õppimine praktiliselt tähendab.

Näiteks IT töötoas programmeeritakse koos mobiilimäng, et mõista, mida tähendab programmeerimine ning äppide tegemine. Töötoas osalemiseks pole vaja programmeerimisoskust. Inseneriteaduskonnas saab teada, kuidas kasutada päikeseenergiat arhitektuuris ja millised on energiatõhusate hoonete kavandamise rusikareeglid. Loodusteaduskonna geoloogid ja mäeinsenerid selgitavad, miks on vaja maapõueuuringutes elektronmikroskoopi ja mida peab teadma lõhkamisest. Majandusteaduskonna töötoas räägitakse, miks ning kuhu investeerida.

Eesti Mereakadeemia tutvustab oma õppekavu ning õpetab sõlmi tegema. Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory saab näha virtuaalreaalsuse, e-tervise, ventilatsiooni- ja elektrivõrgu laboreid ning teha küttelaboris termoselfie.

Lisaks saab avatud uste päeval külastada ülikooli laboreid ning õppehooneid ja IT Kolledžit.