Tarkvarafirma: Eestil pole e-eufooriaks põhjust

Ajurünnak Proeksperdis Foto: Proekspert

Proekspert on disaini- ja tarkvaraettevõte, ta loob lahendusi, mis hoiavad kokku inimeste aega ja muudavad elu lihtsamaks. Viimasel ajal Eesti ühiskonnas käivitunud diskussioonid riigi e-teenuste võimalike kokkutõmbamiste üle ajendas sõna võtma ka selle firma töötajad.

Postimehe algatusel ja ilmunud arvamuste laviini ajendil võtsid sõna ka Proeksperdi töötajad.  Tootejuht Kunnar Kukk, ärikonsultant Jarmo Liivak ning tarkvarainsenerid Indrek Priks ja Siim Sepman – neli meest,  spetsialisti ja hulk värskeid mõtteid.

Eesti.ee versioon 2.0 – kasutajasõbralik e-riik!

Eesti avaliku sektori e-teenused on küll rahvusvaheliselt tunnustatud, kuid eufooriaks ei ole põhjust – selleks, et loodud lahendused oleksid ka kasutajasõbralikud, on veel väga palju teha. Samuti pole paberivaba asjaajamine kõigis ametites juurutatud. Ka väärib lisatähelepanu e-teenuste kommunikatsioon. Praegu riiklike e-teenuste projektiga loorberitele puhkama jääda oleks ennatlik.

Kasutaja seisukohast vaadates on eesti.ee kohmakas monstrum, mis vajab hädasti kasutajakogemuse disainerite abi. On tekkinud anekdootlikud olukorrad, kus kaks tippspetsialisti püüavad tundide kaupa täita «lihtsat» ankeeti, mis on vajalik väikese toetuse saamiseks. Ebaintuitiivsed sammud ja tehnilised tupikteed iseloomustavad e-teenuseid liigagi tihti. 

Ka ei ole paberivaba asjaajamine ametites kaugeltki lõpuni juurutatud. Ikka veel on asutusi, mis tegelevad paberitel dokumentide menetlemisega.

Kunnar Kukk kommenteerib: «Näiteks nõuab muinsuskaitseamet majadele tehtavaid eritingimusi projekteerijalt paberil allkirjastatuna; linn väljastab lapse sünnitunnistuse veel aastal 2016 vaid paberil allkirjastatuna jne.»

Indrek Priks täiendab: «Uute lahenduste tutvustamine meedias on soiku jäänud, kuid selleks, et e-teenused rakenduks, on see kindlasti vajalik. Näiteks 2001. aastal, kui loodi «Täna otsustan mina» veebiportaal, tehti sellele nii põhjalik tutvustuskampaania, et siiani on meeles. Uusi e-lahendusi tutvustatakse liiga vähe.»

Avaliku sektori info avalikuks!

Jarmo Liivak: «Kogu info avaliku sektori kohta (demograafilised andmed, avaliku sektori tulud, kulud, eelarved, nende täitmine jne) võiks olla open data raames lihtsasti kättesaadav. On võimalik luua ühtne riigi hallatud alusandmete platvorm, mis annaks igaühele võimaluse olukorraga kursis olla.»

Siim Sepman: «Sellest saaks luua näiteks ka kohalike haldusüksuste projektihaldussüsteemi, mille abil elanikud (lisaks poliitikutele/ametnikele) saavad reaalajas kohalikke projekte eest vedada, muul sobival viisil toetada või lihtsalt jälgida.»

Kriisiolukorra infojuht

Indrek Priks pakub välja kriisiolukorra teavituste ja tegevusplaani sünkroniseerimise lahenduse (analoog Saksamaa KatWarn - www.katwarn.de äpile). Lahendus võimaldaks terroriakti, looduskatastroofi või mõne muu ohu korral riigil saata mobiilimastide järgi asukohapõhiseid hoiatusi ja juhiseid.

Lisaks saab iga kasutaja valida veel endale olulisi asukohti, nagu näiteks lasteaed, vanemate elukoht, töökoht jne, mille kohta samuti infot saada. Lahendus võimaldab oma lähikondlastega jagada kontaktandmeid ja liikumisplaane ning anda märku, et sinuga on kõik korras.

Terroriohu tase Eestis on küll väike ning ka Pärnu üleujutused toimuvad piisavalt harva, kuid kindlasti on ka Eesti kontekstis mõni vaatenurk, kust sarnase e-teenuse lai levik tsiviilelanike hulgas võiks mõttekaks osutuda.

Mugavad tervishoiuteenused

Indrek Priks: «Siin on lihtsalt mõned näited igapäevasest elust, kuidas saaks meie tervishoiuteenuseid täiendada:

Vaktsineerimiskava meeldetuletused. Vaktsineerimispassid on siiani paberil. Lastega perelt nõuab vaktsineerimistähtaegade jälgimine päris korralikku projektijuhtimistööd. Reaalsus on see, et 5, 10 või 15 aasta pärast ei tule vaktsineerimise vajadus tõenäoliselt uuesti meelde. Selline meeldetuletus võiks inimeste elukvaliteeti päris arvestatavalt tõsta ning ilmselt seostub sellega ka ravikulude kokkuhoid.

Digiretsepti kordusretsepti tellimise õigus X korda, kus X on arsti poolt määratav mõistlik number juhtudel, kus kordusvisiit pole vajalik (kroonilised või lihtsalt pika vinnaga lihtsamad haigused).»

Masinõpe avalikku sektorisse

Kunnar Kukk pakub välja idee kasutada masinõpet ka avalikus sektoris. Selleks, et ametnikkond ei peaks tegelema rutiinsete töödega, võiks hüpata sammu edasi ka IT-süsteemide ehitamisel ning proovida pöörast ideed, kas või katsetamise pärast – faasida välja mõni rutiinne töö – näiteks dokumendihaldusosakonna sekretäri tööst see osa, mis sisaldab väljast tulnud kirjade õigesse osakonda vahendamist, või mõelda näiteks jutu-bot'i peale, mis suudab lihtsamatele küsimustele vastuseid nt eesti.ee-s anda.

E-residendid lihtsustatult tööle

Kukk jätkab: «Juhul, kui IT-sektorisse on vaja inimesi tööle võtta väljastpoolt ELi, võiks olla võimalik e-residente värvata lihtsustatud korras ilma vajaduseta tõestada Töötukassale, miks ei ole võimalik antud kohta täita Eesti kodanikuga. Kuna tänapäeval on IT-firmadel lihtsalt võimalik ka kaugtööd teha, siis võiks laieneda siinne jurisdiktsioon e-residendile, kui ta hakkab töötama Eesti IT-firma heaks.»

Postimees avaldas teisipäeval paljude Eesti innovatsioonieestvedajate arvamused, kuidas võiks Eesti e-teenuste arendamisega edasi minna ja mitte jääda toppama aruteludesse olemasoevate pidurdamise üle.