Maaharijate põllutööriistadeks on saamas droonid ja nutitelefonid.
Põllumajanduses kogub hoogu droonide ja nutitelefonide kasutamine
24. märts 2017, 14:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasutades nutitelefone saavad tehnoloogiameelsemad põllupidajad tänapäeval kasutada spetsialiseeritud droone kõigeks alates kahjuritõrjest kuni taimede tervise jälgimiseni. Kiire tarkvaraarenguga muutuvad droonid üha odavamateks ja autonoomsemateks, vähendades ka vajadust spetsialiseerunud droonipilootide järgi, vahendab Mashable.
Põllumajandusliku otstarbega droonid on kasutuses olnud juba ligikaudu 20 aastat, kuid Hiina droonitootja Xaircraft hinnangul on nende kasutus olnud väga väike. Ettevõtte sõnul on siiani kasutanud ainult umbes 2% Hiina põllupidajatest droone. Peamiseks takistuseks tehnoloogia kasutusele võtmise juures on olnud seadmete kasutamise keerukus ja hind.
Alles nüüd, nutitelefonide ajastul, on hakanud põllumajanduslikud droonid populaarsust koguma ning seda ära kasutades plaanib Xaircraft laieneda nii Hiina kui USA turgudele. Praegused nutitelefonide rakendused muudavad droonid peaaegu semi-autonoomseks, lihtsustades nii märkimisväärselt seadmete kasutamist. Põllupidaja peab ainult opereeritava maa ala oma telefonis ära märkima ning ülejäänuga saab droon juba ise hakkama.
Malaisias tegutsev idufirma Poladrone tegeleb hetkel tarkvaraarendusega, mis võimaldaks droonidel analüüsida palmiõli istandusi. Nende tehtud tarkvara suudab juba praegu lugeda aerofotodelt õlipalmide arvu, analüüsida taimede tervist ning teavitada põllupidajaid probleemidest, näiteks takistustest niisutuskanalites.
Poladrone asutaja Jinxi Cheong ütles, et pildituvastustarkvara on võimeline tegema taimede tervisliku seisundi põhjal järeldusi, vaadates näiteks lehtede värvi. Üle 10% õlipalmi viljadest pidi minema raisku, sest taimede tervisliku seisundi hindamine on pikk ja vaevarohke protsess, kus tekib palju inimlike eksimusi.
«Me üritame luua midagi, mida istanduse omanikud saaks lihtsalt kasutada ning mis ei vaja eraldi treeningut» ütles Cheong. «Põllumajandus on siin kandis endiselt väga traditsioonides kinni ja me peame võtma kõike samm sammu haaval. Põllupidajad ei hüppa lihtsalt uute tehnoloogijate järgi. Me peame arvestama siin kusagil 5-10 aastaga»
Eelmisel aastal läbi viidud PwC analüüsi järgi on põllumajandusliku troonituru väärtus ligikaudu 32,4 miljardit dollarit ning see kasvab. Tulevikus võivad analüüsi hinnangul liikuda põldudel ringi üksteisega võrku ühendatud suured drooniparved, mis koosnevad väikestest ja odavatest seadmetest, kellel oleks väga tundlikud andurid ja kaamerad. Sellised parved viiks oma ülesandeid läbi kollektiivselt ja üksteisega koostööd tehes.
Probleemidena ennustatakse süsteemide turvalisust ja privaatsust, sest nii droone kui nende kogutud andmeid on võimalik manipuleerida ja varastada.