/nginx/o/2017/03/21/6477459t1h6f98.jpg)
Inimene on autod muutnud järjest targemaks, järjest ühendatumaks. Need neljarattalised on pandud koguma oma reisiseltskondade isikuandmete, harjumuste, käikude ja vigade kohta üha rohkem infot ja nad edastavad kogu seda voogu oma tootjatele ja kellele iganes veel. Autojuht on mures ja segaduses.
Uurisime Eesti riigimeeste värskemaid arvamusi, mis seis nende tarkade autode kogutavate andmetega praegu õigupoolest on – kellele need andmed kuuluvad ja millised on ohud. Selgub, et vähemalt Euroopa tasandil on segadus veel päris suur.
«Omandiõiguse küsimus sõidukite kontekstis tähendab seda, et tark auto kogub palju andmeid ning täna ei ole selge, kellele kogutavad andmed kuuluvad ehk kuidas on andmete omandiõigus jagatud näiteks autoomaniku ja -tootja vahel,» tunnistas Postimehele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) majandusarengu asekantsler Viljar Lubi.
Auto kogub tema sõnul oma juhi kohta laias laastus kahte sorti andmeid – tehnilisi parameetreid ja isikuandmeid.
Kui tehniliste parameetritega seotud andmeid – rehvirõhku, õlitemperatuuri, osade kulumisega seotud infot – saab ainult autotootja, siis on tal võimalik suunata klienti ka enda teenindusse, kui midagi vajab vahetamist-kontrollimist.
«Omaniku huvides võiks olla aga neid andmeid jagada ka teiste remonditöökodadega, sest see võib tähendada, et omanik saab odavamat teenust või varuosi. Seega on sedasorti andmete jagamine tarbija perspektiivist oluline valikute suurendamise eesmärgil,» selgitas Lubi.
Teiseks kogutavaks andmete grupiks on juhi ja kaassõitjate isikuga seotud andmed – trajektoor, asukoht, sõidustiil jms – , mida kaitstakse ELis isikuandmetena ning millele laieneb põhiõiguslik kaitse.
«25.05.2018 jõustuva andmekaitsemääruse kohaselt saab inimene nõuda esialgselt teenusepakkujalt nende isikuandmete otse edastamist uuele teenusepakkujale. Selle eesmärk on vähendada sundseotust ühe teenuspakkujaga ning võimaldada kasutajal oma isikuandmete üle suuremat kontrolli,» lisas Lubi.
Mugav, aga kas Sinu huvides?
Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise digipoliitika nõunik Margus Mägi kirjutas möödunud nädalal samal teemal eesistumise ajaveebis, et juba täna tuleb leida lahendus küsimusele, kuidas võivad ja saavad kasutada Sinu masinate loodud andmeid nende tootjad ja näiteks reklaamiettevõtted.
«Uuem auto saadab juba täna informatsiooni Sinu auto kohta autotootjale, kes saab vastavalt sellele teha paremaid müügipakkumisi teenindussalongis. Müüb Sulle «parema» hoolduse või suurema kärukonksu. Mugav, aga kas ka Sinu huvides?» küsis Mägi.
Ka Mägi sõnul puudub praegu Euroopas ühtne lähenemine selliste andmete haldamiseks ja kasutamiseks - seisukohad ja lähenemised on eri riikidel erinevad. Ühistes reeglites kokkuleppimine aitaks aga inimestel saavutada suurema kontrolli enda andmete ning nende kasutuse üle.
Möödunud nädalal kirjutas Eesti üheskoos Norra, Šveitsi ja Euroopa 27 liikmesriigiga alla ühiste kavatsuste protokollile intensiivistada koostööd isesõitva transpordi testimiseks piirialadel. Eesti esindajana allakirjutanud Lubi sõnul on ühiste kavatsuste protokolli eesmärk ühtlustada andmetele juurdepääsu, vastutuse ja ühenduvuse normid.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)