Loomulikult teadsin ma Nissanit eesnimega Micra juba varasemast. Selle väikeauto munajas kuju ning kummaline, kuid selgelt eristuv disain omas kahtlemata ka poolehoidjaid, kuid üldises plaanis jäid mulle meelde pigem kriitilised hinnangud, kirjutab Argo Verk Whatcar.ee’s.
Proovisõit: Nissan Micra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saades info, et minu järgmine proovisõidulugu tuleb just uuest Micrast, olin seetõttu üsna kindel, et vähemalt Eesti teedel on tegemist küllaltki haruldase sõidukiga.
Järgmisel päeval Tallinnas liigeldes oli mu üllatus seega suur, kui see mulle erinevates värvitoonides mitmeid kordi vastu vuras.
Neid pole üldsegi nii vähe kui arvasin! Nissan loodab muuseas uue mudeliga kandepinda kogu maailmas veelgi suurendada ja hakata Micrat pakkuma ka nendel turgudel, kus seda seni ei müüdud.
Uued rõivad
Uus mudelipõlvkond on kaotanud palju eelkäija isikupärast ning sarnaneb mõne nurga alt äravahetamiseni oma Aasiast või ka Euroopast pärit konkurentidega.
Samas näeb sõiduk vähemalt prooviautol olnud spoilerite ja hõbedaste aktsentidega täitsa naksakas ja sportlik välja ja on vastuvõetav ilmselt oluliselt suuremale kontingendile kui seni. Minu isiklikul «nunnumeetril» liigub seier uue Micra lähenedes igatahes kõrgemale kui tema eelkäija puhul.
Autost fotoseeriat tehes pälvis tähelepanu sõiduki katus. Nimelt on selle eesosas kummalised poolkaare-kujulised sooned, mille otstarvet ma kohe taibata ei suutnud.
Peale arupidamist Nissani esindajaga jõudsime ühiselt järeldusele, et tegemist on disainielemendiga, millele ei peakski ratsionaalselt lähenema.
Välimuse teema lõpetuseks olgu ka mainitud, et hetkel pakutakse Micrat vaid 5-ukselisena.
Sisekaemus
Oma veidi alla 3,8-meetrise pikkusega kuulub Micra kahtlemata pisemate linnaautode kategooriasse. Välimus võib aga olla petlik. Tänu lühikestele ülenditele on siseruum tegelikult täiesti piisav, et 2 täiskasvanut, samapalju lapsi ning poekotid autosse mahutada.
Nelja täismeest ma pigem ei soovitaks, küll aga võib laste asemel poest koju vedada kasvõi pesumasina, sest Nissani nutikas tagaistmete klappimissüsteem võimaldab paari näpuliigutusega tekitada selle jaoks sobiva suuruse ning sileda põhjaga veoseruumi.
Micra sisemus on odavanäoline. Kasutatud plast on kivikõva, istmed ei hiilga mugavusega ja uste käepidemed näivad tõsiselt hapratena. Panipaiku ja topsihoidjaid on see-eest mitu, kindalaekaid samuti suisa kaks tükki (alates Acenta varustusest).
Varustuse osas teenib Micra minu käest kindlad kiidusõnad. Konditsioneer puudub vaid baasmudelil Visia City, millise eesmärk tõenäoliselt ongi võimaldada reklaamides kasutada viidet supersoodsale allapoole 10 000 euro piiri jäävale baashinnale.
Vähegi mugavusest hooliv kodanik valib hoopis Visia või Acenta varustustaseme, milliste «vidina» nimekiri on juba aukartustäratavalt pikk.
Nii saate näiteks Acenta paketiga kaasa täisautomaatse kliimaseadme, püsikiirushoidja koos kiiruspiirikuga, pardakompuutri, nahkrooli jpm.
Huvitava lisana pakutakse Micrale parkimiskoha mõõtmissüsteemi, mis juhi arvates sobivast «taskust» möödudes tolle ära mõõdab ning seejärel teatab, kas sõiduk sellesse ka parkima mahub.
Armatuuri disainis kordub ringimotiiv. Rõnga kujuga on nii kliimaseadme paneel, raadio sõrmised, roolil asetsevad juhtnupud kui ka ventilatsiooniavad.
Huvitaval kombel tekkis neid ringikesi vaadates tunne, et olen seda kõike juba kusagil näinud. Hiljem vanu fotosid uurides leidsin ka põhjuse – Kia Venga, mille kliimaseade samas võtmes on lahendatud.
Turvalisuse osas Nissan ei tingi ja seetõttu on iga müüdav Micra varustatud nii stabiilsuskontrolli, ABSi ja pidurdusabi kui ka kuue turvapadjaga. Samuti tuleb standardis kaasa Bluetooth käed-vaba seade, mida ju samuti turvalisust suurendavaks abinõuks võib pidada.
Liikvel
Mootorit käivitades pälvib esimese asjana tähelepanu selle saund. Teadjamad ja kogenumad «motodoktorid» teataksid ilmselt kaljukindlalt, et «mootor käib kolme pütaga».
Kapotikaant avades selgub – üllatus, üllatus – et jõuallikas ongi 80 hobujõudu arendav 3-silindriline ottomootor, töömahuga 1,2 liitrit. See on ka hetkel ainus variant, saadaval nii 5-käigulise manuaal- kui ka automaatse CVT käigukastiga.
Tegelikult töötab Nissani pisike mootor ka tühikäigul üsnagi ühtlaselt ning sitkust jätkub kerge sõiduki edasiviimiseks kuni kõrgete pööreteni välja.
Numbrite järgi on kiirendus 0-100 kilomeetrini tunnis küll ligi 14 sekundit, kuid ilma mingeid mõõtmisi teostamata pakuks vaid tunnetuslikult, et üksi autos viibides saab ka kiiremini.
Loomulikult väljendub üks vähemsilinder ka kütusekulus, mis tehase andmetel on keskmiselt vaid 5 liitrit sajale kilomeetrile.
Vedrustusmugavust tavaautol on keeruline hinnata, kuna proovisõiduk oli varustatud 16-tolliste velgede-rehvidega ja lumekonarlikud teed pole just parim koht nende testimiseks. Siiski julgen sõiduproovi tulemusel väita, et Micraga ei ole ebamugav sõita.
Rool on piisavalt täpne ja juhitavus väikeautolikult vahetu. Ettevaatlik tasub olla maanteekiirusel liigeldes kõva küljetuulega – pisikese massiga Nissan kipub sellistes tingimustes pidevalt omatahtsi suunda muutma.
Lõpetuseks
Väikeautodel on ostuotsuse tegemise juures juba 1000 eurosel hinnavahel palju suurem kaal, kui suurematel sõidukitel. Just seda silmas pidades julgen arvata, et Micra on oma autoklassis päris hea valik.
Kuna mootori ning keretüübi osas erinevad versioonid puuduvad, siis muude tegurite üle aru pidades tundub mulle rikkaliku Acenta varustuse ja manuaalkastiga Micra oma 11 630 eurose maksumusega täitsa mõistlik variant olevat. Või mida teie arvate?
Meeldib: Varustus, tagaistmete klappimissüsteem
Ei meeldi: Interjööri materjalivalik, istmed