Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Postimees Großröhrsdorfis: üle pika aja avas üks Eesti ettevõte tehase Saksamaal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Skeletoni tehas Saksamaal
Skeletoni tehas Saksamaal Foto: Aivar Pau
  • Eesti ettevõte pakub peagi Saksamaal tööd enam kui 50 inimesele
  • Tehase rajamisse investeeriti 6,2 miljonit eurot
  • Eesti ettevõtted investeerisid mullu Saksamaale 69 miljonit eurot

Eesti majanduse jaoks on tänane pärastlõuna märgilise tähtsusega. Üle pikkade aastate saame öelda, et oleme laiendanud oma tööstustootmist lääne poole. Nende sõnade kinnituseks on Viimsi ettevõte Skeleton Technologies, kes avas Kagu-Saksamaal Dresdeni külje all kõrgtehnoloogiliste superkondensaatorite detaile tootva tehase.

«Ma arvan, et see on tugev signaal selle kohta, et Eestil on potentsiaal olla konkurentsivõimeline mitte ainult IT-valdkonnas, vaid märksa laiemalt, ka läbimurdeliste füüsiliste toodete arendamisel ja tootmisel,» ütles Skeletoni tegevjuht Oliver Ahlberg Großröhrsdorfi tehase avamise eel Postimehele.

Oma kiidusõnu ei hoidnud tagasi ka tehase avamisel osalenud ettevõtlusminister Urve Palo. «Skeleton Technologies on arenenud start-up'ist tööstusettevõtteks ning on ehe näide sellest, mis juhtub kui kokku satuvad hea idee konkurentsivõimeliseks tooteks ja ambitsioonikus – sel juhul ei ole raha ega talendid kunagi takistuseks,» ütles minister.

Taavi Madiberk, Saksimaa peaminister Stanislaw Tillich ja Urve Palo
Taavi Madiberk, Saksimaa peaminister Stanislaw Tillich ja Urve Palo Foto: Aivar Pau

Aga mida ja millal tehases täpsemalt tootma asutakse? Selgub, et tootmisetappe on erinevaid ja esimesed proovipartiid juba väljagi tulnud. Täna, pärast avamispidustuste lõppu, läheb tootmine reaalselt ja püsivalt lahti. Tõsi, tootmise järg-järguline optimeerimine ja kiiremaks saamine võtab veel mõne kuu, kuid juhid on rahul juba esimeste tulemustega.

«Großröhrsdorfis toodame süsinikelektroodi, mis läheb superkondensaatori sisse. Nii-öelda superkondensaatori südant, mis määrab tema omadused. Seejärel transporditakse elektrood Eestisse, kus toimub lõplik superkondensaatori kooste ehk see elektrood pannakse alumiiniumkorpusesse, keevitatakse terminalid ja tehakse kvaliteedikontroll,» selgitas Ahlberg.

Skeletoni tehase avamine Saksamaal
Skeletoni tehase avamine Saksamaal Foto: Aivar Pau

Täna saab Skeleton tõdeda, et lõpp-tootes ollakse juba minemas üle uue tehase toodangule ning suurem osa sellel aastal toodetavatest superkondensaatoritest põhineb Großröhrsdorfis toodetul. Selliste uuenduste tulemusel loodab Skeleton selle aasta käibe mitmekordset tõusu.

Mis plaanib palgatavasse tööjõusse, siis plaanib Skeleton Saksamaale 2019. aasta lõpuks luua üle 50 töökoha, mis peamiselt on seotud tootmise, tarneahela haldamise ja müügiga.

Kui kondensaatorite klientidest rääkida, siis on need muidugi autotööstusettevõtted, kuid ka muu transpordisektor, rasketehnika, liftitootjad... . «Konfidentsiaalsuskohustuse tõttu ei ole meil võimalik küll klientidest rääkida, kuid võin ütelda, et juba tänaseks on Großröhrsdorfi tehast külastanud mitu autotööstusettevõtet, kellele nähtu on olnud muljetavaldav,» ütles Ahlberg.

Skeletoni tehas Saksamaal
Skeletoni tehas Saksamaal Foto: Aivar Pau

Saksamaa on Euroopas kõige suurem turg ning globaalsest superkondensaatorite turust moodustab ka märkimisväärse osa – hinnanguliselt 20 protsenti. Riigis leidub väga palju potentsiaalseid kliente, kellega suhtlusel on Skeletoni Euroopa taust ja päritolu Ahlbergi sõnul tugev eelis.

Tehase investeering on kokku 6,2 miljonit eurot ning märkimist väärib Saksimaa arengupanga (Sächsichse Aufbaubank) 50-protsendine toetus – 3,1 miljonit eurot kapitalikuludest kaeti liiduvabariigi abiga. Muidugi on tehase käivitamisel oma osa ka hiljuti saadud Euroopa Investeerimispanga laenul.

Skeletoni tehas Saksamaal
Skeletoni tehas Saksamaal Foto: Aivar Pau

Miks ikkagi valiti tehase avamiseks just Saksimaa? «Saksimaa Liiduvabariik on paistnud silma väga tehnoloogiasõbraliku keskkonna poolest, kus on palju kõrgtehnoloogilist tootmist. Seda kutsutakse vahel ka Silicon Saxonyks, seoses sellega, et Saksimaalt võib leida hulga semikonduktoritega tegelevaid ettevõteid, näiteks Globalfoundries,» selgitas Ahlberg.

«Oleme väga rahul Skeleton Technologiesi panusega Großröhrsdorfi linnale. Laienemise käigus luuakse uusi töökohti suure potentsiaaliga tööstusharus,» ütles Saksimaa peaminister Stanislaw Tillich.

Eesti esimene investeering Saksimaa töötlevasse tööstusse tõendab tema sõnul, et industriaalpiirkonnana on lisaks linnastutele atraktiivsed ka Saksimaa maapiirkonnad ja väiksemad linnad. «Valminud tehas toetab regiooni ning kogu Saksimaa kuvandit innovaatilise ja kõrgtehnoloogilise tööstuse piirkonnana.»

Skeletoni tehase avamine Saksamaal
Skeletoni tehase avamine Saksamaal Foto: Aivar Pau

Minister Urve Palo sõnu on Silicon-Saxony suur ja edukas kõrgtehnoloogiliste ettevõtete kaubandusühing, mis pakub Skeletonile hulga potentsiaalseid partnereid, kliente ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu.

Tegelikult leidsid piirkonna esindajad Skeletoni üles juba 2012. aastal ning kutsusid tehast rajama Saksimaale  – pakkusid selleks igakülgset tuge, aidates näiteks otsida tehasele sobivat hoonet.

Skeletoni tehas Saksamaal
Skeletoni tehas Saksamaal Foto: Aivar Pau

Eesti ja Saksamaa

Viimastel aastatel on kaubavahetus Eesti ja Saksamaa vahel muutunud selgelt aktiivsemaks ning Saksamaa on tõusnud meie neljandaks kaubanduspartneriks, jäädes väga napilt alla Lätile. Impordipartneritest on Saksamaa koguni teisel kohal, kuna eestlased ostavad küllaltki palju Saksa autosid. Samuti toome sealt suuremas koguses masinaid ja seadmeid.

Kaubavahetuse kasv on aga siiski tulnud selgelt ekspordi arvelt, import on püsinud 1,4–1,5 miljardi euro juures. Kui 2007. aastal eksportis Eesti Saksamaale kaupa 400 miljoni euro eest, siis 2016. aastal juba 693 miljoni euro eest. Kasvu taga on peamiselt elektriseadmete eksport, mis suurenes aastaga enam kui kaks korda 124 miljoni euroni. Lisaks kasvas puitmajade müük seitsme miljoni euro võrra ehk 55 miljoni euroni.

Mis puudutab Saksamaa investorite huvi Eesti vastu, siis suurenes see märgatavalt pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. 2016. aasta 31. detsembri seisuga oli Eesti Panga andmetel Eestisse tulnud otsestest välisinvesteeringutest 1,4 protsenti pärit Saksamaalt, kogusummas 257 miljonit eurot. Põhiliselt investeeriti hulgi- ja jaekaubandusse, finants- ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse ja gaasivarustusse ning veondusse ja laondusse.

Äriregistri andmetel oli 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis registreeritud 627 Saksamaa osalusega äriühingut, mis oli 70 ettevõtet rohkem kui aasta varem. Eesti otseste välisinvesteeringute maht Saksamaale oli 2016. aasta lõpus 69,1 miljonit eurot (osatähtsus 1,1%). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Eesti investeeringud rohkem kui kahekordistusid.

Skeleton Technologies

Skeletoni puhul on tegemist ainsa superkondensaatorite tootjaga, kes kasutab tootmises nanopoorset karbiidset päritolu süsinikku ehk grafeeni ning on saavutanud nende jõudluses globaalse läbimurde, pakkudes konkureerivate toodetega võrreldes kaks korda suuremat energiatihedust ja viis korda suuremat võimsustihedust.

Euroopa Investeerimispank (EIB) ja superkondensaatorite tootja Skeleton Technologies allkirjastasid veebruaris 15 miljoni euro suuruse laenulepingu, mis oli osaliselt ette nähtud Dresdeni uue tehase rajamiseks.

Lepingul on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ehk niinimetatud Junckeri fondi tagatis. Laen võimaldab firmal investeerida tootmisse ning teadus- ja arendustegevusse, teatas Skeleton toona.

«EIB laen on meie ettevõtte jaoks oluline verstapost, mis mitte ainult ei anna meile rahalisi vahendeid oma eesmärkide saavutamiseks, vaid on meie klientide ja partnerite jaoks märk usaldusest,» ütles Skeleton Technologiesi juht Taavi Madiberk pressiteate vahendusel.

Ettevõte plaanib jõuliselt investeerida tootmisse ning teadus- ja arendustegevusse, et suurendada enda konkurentsieelist komponentide tasemel. See võimaldab Skeletonil pakkuda klientidele energiasalvestussüsteemide täislahendusi.

Superkondensaatoreid tootva OÜ Skeleton Technologies Group konsolideeritud käive oli tunamullu 432 000 eurot, kasvades aastaga seitse korda, firma ärikahjum suurenes samas 2,8 korda 2,1 miljoni euroni.

Kontserni kuulub kolm tütarettevõtet: superkondensaatorite koostele ning teadus- ja arendustegevusele keskenduv Skeleton Technologies OÜ, Skeleton Technologies OY Soomes ning elektroodi masstootmiseks loodud Skeleton Technologies GmbH Saksamaal.

Kommentaar
Taavi Madiberk, Skeleton Technologiesi juht

On väga hea meel seda uut hoonet avada ning oleme põnevil nende võimaluste üle, mida see meile loob. Tootmisliini suurendamine on märk nõudlusest superkondensaatorite järele väga erinevates tööstusharudes: autotööstus, elektrivõrgud, raskeveokitööstus ja kogu autoveondus. Laienemine võimaldab meie tehnoloogia toel rohkematel ettevõtetel kulude kokkuhoidu ja energiaefektiivsuse tõstmist.

Tagasi üles