Eesti sisejulgeoleku suutis tundideks kiviaega viia rike tulemüüris (10)

Aivar Pau
, tehnikaportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti teenindusbüroo Tammsaare teel.
Politsei- ja piirivalveameti teenindusbüroo Tammsaare teel. Foto: Eero Vabamägi

Politsei, piirivalve, päästetöötajate ja kodakondsusametnike töö aluseks oleva infosüsteemi viis üleeile tundideks rivist välja rikki läinud seade, mis tegeleb võrguliikluse reguleerimisega.

Kolmapäeva keskpäeval kaks tundi kestnud rikke põhjusi uurib siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus SMIT, mis haldab häirekeskuse, päästeameti, politsei- ja piirivalveameti, sisekaitseakadeemia ja siseministeeriumi infosüsteeme.

Juba varem oli teada, et rike tekkis neid süsteeme teenindavas vanas andmekeskuses, nüüdseks on selgunud ka probleemi täpsem allikas.  «Kuna meie andmekeskuses majutatakse riigi jaoks olulisi infosüsteeme, siis väga põhjalikult ei täpsustaks, küll aga saan öelda, et põhjus oli ühes keskses tulemüüri seadmes,» ütles Postimehele SMITi esindaja Evelin Trink.

Seega suutis üks katki läinud tulemüüriseade viia kogu Eesti sisejulgeoleku tundideks olukorda, kus reaalselt käis töö paberi, pliiatsi ja telefoniga. Piiriületused seiskusid, hädaabiteadete menetlemise infosüsteemid lakkasid töötamast, kodakondsus- ja migratsioonibüroodes tekkisid järjekorrad.

Samas on SMITil valminud uus, tänapäevane andmekeskus, kuhu teenuseid järjest kolitakse.

«Tänaseks on uude andmekeskusesse jõudnud esimesed teenused ja tööd käivad, kuid suurem osa teenuseid on siiski veel vanas andmekeskuses. Kolimistööd lõpevad selle aasta suvel,» ütles Trink.

Kommentaar
Riigi Infosüsteemi Ameti analüütik Anto Veldre:

Mainitud katkestusjuhtumit saab vaadelda kahe erineva nurga alt.

Kõigepealt – valikud, mida tehakse olulisi süsteeme projekteerides, luues ja käitades.

Süsteemi, mis töötaks alati ning oleks seejuures lõputult turvaline, pole võimalik luua isegi lõputu eelarve korral. Reaalset süsteemi planeerides pigem valitakse mingi realistlik optimum, mis antud eelarve juures vastab käideldavusnõuetele ning ühtlasi tagab andmete terviklus- ja konfidentsiaalsusnõuded. Paar tundi kestev katkestus nii tähtsa süsteemi puhul jääb ikkagi vaid üksikuks ja erandlikuks sündmuseks, millest laiemaid järeldusi teha ei saa.

Teine oluline aspekt on hädaolukorra seadusega elutähtsa teenuse osutajatele (vt HOS §34) pandud kohustused. Muuhulgas edastavad riiklike infosüsteemide haldajad CERT-EE-le infot infosüsteemides toimunud katkestuste kohta ning Siseministeeriumi haldusala teenindav SMIT on alati olnud tõsine ja kohusetundlik partner. Riigi Infosüsteemi Amet on veendunud, et teenuse osutaja ise tegeleb professionaalselt oma katkestuse põhjuste analüüsi ja järeldustega. RIA koostöö SMITiga on hea ning oleme neid vajadusel alati valmis täiendavalt aitama ja nõustama.

Kommentaarid (10)
Copy
Tagasi üles