Proovisõit: Chevrolet Orlando

Eelmisel nädalal Eestisse jõudnud Chevrolet uus kompaktne mahtuniversaal Orlando on kindlasti üheks verstapostiks, millega pankrotist läbikäinud General Motors üritab oma positsioone autoturul tagasi võita, kirjutab Autonet.ee.

Suurema kliirensi tõttu juba pisut crossoveritki meenutav riistapuu võib ehk oma välimuses olla isegi pisut rohmakas, kuid sõiduomadustelt juba päris hea ja hinna poolest teistest tublisti odavam.

Tuleb tunnistada, et Lõuna-Koreas toodetava uue Chevrolet kujustus pole ehk tõepoolest kõige briljantsem – järsud kerejooned on kaasaja autodisainis pigem möödanik.

Autot tagant vaadates aga meenub hoopiski seik Moskva endise linnapea Lužkoviga, kes oma uue ametiauto disainimisel oma sõna sekka tahtis öelda ning sellele õllekasti suurused tagatuled tellis.

Siiski - Orlando puhul tuleb mainida, et küljepealsete suurte metallpindadega on üritatud mängida ning heledamatele autodele annab päikesevalgus üsna omapäraseid varjukombinatsioone ning erinevate nurkade alt paistab sõiduk alati pisut teistsugune.

Maskuliinsust lisavad ka massiivsed rattakoopad. Esi- ja tagaots on aga märgatavalt tagasihoidlikumad, kuigi näiteks katusereelingud jätkuvad tagumiste tuledeni välja ning tagumise stange keskele on leitud kõige õigem tuled asetada.

Parema varustusastme masinatel paistab veel põrkeraua alt välja hõbedaseks värvitud difuusor.

Kuid kujustus on alati see, mis võib meeldida või mitte meeldida. Tegelikult polegi täpselt teada, kui suure osa klientidest moodustavad need, kes endale autot vaid disaini järgi ostavad. Orlando puhul on igatahes muud aspektid palju tähtsamad.

Esiteks: 4652 millimeetrit pikk, 1836 lai ja 1633 kõrge auto sisaldab kolme istmerida ja võib sõitma viia kokku 7 inimest. Tõsi, kolmas rida on pigem lastele – kuigi põlveruumi nagu jaguks, pole pikematel inimestel seal üldsegi mitte mugav viibida, sest pearuumi napib.

Teises reas seevastu mingeid probleeme pole. Üks nüanss siiski veel: kaasaja peavoolu järgiv tõusev aknajoon jätab teises reas istuvad väikelapsed suhteliselt väljavaateta. Iseenesest kurb, sest muidu oleks Orlando näol tegu vaat, et pea ideaalse pereautoga.

Teiseks: kohe eriti tahaks esile tõsta proovisõiduauto 163-hobujõulist kaheliitrise töömahuga diislit. Õigemini küll selle integreeritust ülejäänud varustusega, sest koos automaatkastiga moodustas see erksa ja vaikse paari, mida sellise hinnaklassi juures absoluutselt oodata ei osanud.

Jõuallika iseloomulikku häält võis kuulda vaid kiirendamisel, ühtlasel sõidul valitses salongis vaikus - ei rehvi- ega tuulemüra. Usun, et isegi elupõlised diislivihkajad suudavad selle koosluse juures oma kriitikat kõvasti vähendada.

Mainigem ära ka ülejäänud agregaadid: 141-hobujõuline 1,8-liitrine bensiinimootor ning nõrgemas seades kaheliitrine diisel, mille võimsuseks on 130 hobujõudu. Orlando 130-hobujõulise diisli tippkiirus on 180 kilomeetrit tunnis ja võimsamal mootoril 197 kilomeetrit tunnis.

Süsinikdioksiidi heitkogused on mõlemal 159 grammi kilomeetrile ja kütusekulu 6 liitrit 100 kilomeetri kohta. Seda küll tehniliste andmete tabeli järgi, sest reaalselt puudus võimalus seda piisavalt täpselt mõõta.

Kolmandaks: Orlando on üle keskmiselt hea juhitavuse ja stabilisatsioonsüsteemidega. Kuna pragune aeg pakub õhtuti ohtralt musta jääd, siis sai autot üsna ekstreemsetes olukordades testitud.

Ühes situatsioonis pidurdasime ühe väikeautoga kõrvuti. Kui fooris hakkas põlema punane tuli, siis kõrvalolev masin vänderdas tugevasti ning sõitis lõpuks isegi ristmikule välja.

Orlando pidurdas ühtlaselt ja sirgelt, kuigi ega jää tõttu siingi mingist lühikesest pidurdusmaast rääkida ei saanud. Aga trajektoor oli kenasti kontrolli all. Ääretult positiivsena võiks ära mainida vanamoelise käsipiduri säilimist ning stabilisatsioonisüsteemide väljalülitamise võimalust.

Tähendab siis seda, et süsteemid enam tõepoolest autot ei kontrolli ning on ka tegelikult võimalik proovida oma oskusi külglibiseva masina juhtimise osas.

Suurtel kiirustel - siinkohal on silmas peetud lubatud suuri kiirusi - ei täheldanud kurvides kere ülemäärast kallet. Aukudega tuleb Orlando toime mängleva kergusega, päris maastikul ei proovinud, kuna maasturiga ju tegu pole.

Proovisõiduauto dünaamilised parameetrid: Nullist sajani 11 sekundiga, tippkiirus 195 kilomeetrit tunnis Muide, maksimaalne pöördemoment 360 Nm on saadaval juba 2000 p/min juures, seega foori tagant päästes pole mingit kartust kellelegi jalgu jääda.

Orlando suured rattad ja kõrgem kliirens on mõistagi meie teedel äraütlemata positiivne omadus. Kahjuks puudub valikust nelikvedu.

Kui veelkord autosse istuda ning pilk armatuurlauale visata, siis siit leiab ühe uue lahenduse – raadio ja navisüsteemi juhtvalitsate all olevat nuppu kõpsates liigub kogu paneel üles ning avaneb ruum, kus on nii USB kui iPodi ühendused.

Tegelikult on mõte oma lisaseadmed kinnisesse panipaika lukustada päris kasulik, saab need silma alt ära ning äkiliste manöövrite puhul pole karta nende purunemist. Samas nõuab see ka teatavat harjumist, sest vähemalt alguses võib telefon sinna korduvalt ununeda.

Esipaneeli stiil aga on pisut raskepärane ja ülepakutud. Jäika plastikut on kombineeritud pehmemaga, kuid põhiliseks tuleb ju pidada ikkagi naginate puudumist ning see on Orlando juures tagatud.

Valida saab kolme varustustaseme vahel. Orlando turuletoomisega võtab Chevrolet ka Euroopas kasutusele mujal maailmas juba levinud varustustasemed LS, LT ja LTZ, millega hakatakse edaspidi tähistama kõiki mudeleid.

Baasversioonil LS on nii elektrooniline stabiilsuskontroll, kuus turvapatja kui ka elektrilised küljepeeglid. LT varustusse kuuluvad lisaks parkimisandurid ja roolil asetsevad helisüsteemi nupud.

Versioonil LTZ on näiteks suured, 17-tollised valuveljed, automaatselt tumenev tahavaatepeegel ja elektrooniline püsikiirushoidik. Eestis on olemas ka LTZ+ pakett, millega lisandub istmesoojendus.

Chevrolet Orlando hinnad algavad 15 550 eurost (243 305 kroonist), ehk teisisõnu pole teistel sellise raha eest midagi võrdväärset pakkuda.

Lühidalt kokkuvõttes ei meeldinud Orlando juures disain, kuid väga meeldis kõik ülejäänu. Plusse igatahes oluliselt rohkem kui miinuseid. Ja soovitan soojalt proovida just võimsamat diislit.