Mercedes-Benz C63 AMG on valmis tehtud lollikindla retsepti järgi, mis pole veel ühtki autotootjat alt vedanud. Nii ka seekord, sest sellest mudelist sai kõigi aegade müüduim Mercedes-AMG.
Autoklassik: Mercedes-Benz C63 AMG. Bassiga pikitud tenor
Retsept ise on lihtne. «Bensiinipeadele» meeldimiseks tuleb midagi väikest ja kerget varustada ebareaalselt tegusa mootoriga, ja kui inimene peaks naasma proovisõidult terve nahaga, on ta enam kui õnnelik. Tuntuim selle retsepti järgi valminud auto on AC Cobra, mille doonori – õbluke Briti sportauto AC ACE – mootoriruumi istutas Carroll Shelby R6-mootori asemele Fordi V8. Veel parem näide on aga Dodge Viper RT/10, mille kaheksaliitrise jõuallika ümber oli «garneeringuks» ka pisut autot mähitud. Või mis Viper – siinpool suurt lompi on kõnealuse retsepti parimaks esindajaks kolmanda põlvkonna Mercedes-Benz C-klassi (kerekoodiga 204) najal sündinud MB C63 AMG, mis sai valmis 2007. aastaks, ehk Mercedes-AMG 40. sünnipäevaks.
Julgus saab tasutud
C63 toodi turule vastuseks konkurentide kähkusõidukitele Audi S4 ja BMW M3, millel olid samuti ette näidata vabalthingavad «veekaheksad». Kuid kui esimesel oli töömahuks 4,2 ja teisel 4,0 liitrit, siis AMG ei jätnud midagi juhuse hooleks ja istutas C-klassi 6,2-liitrise jõuallika! See polnud küll nii võimsas seades kui S-klassi mootoriruumis, aga arendas siiski 336 kW/457 hj ja 600 Nm. Auto toodi turule nii sedaani kui ka universaalina ja mõlemad varustati tehases 7-käigulise automaatkäigukastiga, millel oli sportliku ja mugava sõidurežiimi kõrval ette näidata ka manuaalrežiim. Ja ehkki 4,7-meetrise sedaani tühimass oli 1730 kg, saavutas ta kiiruse 100 km/h 4,5 sekundiga (universaalil kulus selleks kümnendiku jagu enam).
Turg võttis hunnitu häälega müristajad vaimustunult vastu. Kaasa aitas ka kestev tootearendus, sest 2009. aastast võis soetada sooritusvõimet parandava paketi, mis andis lisaks muule ka 30 «lisahobust». 2011. aasta jaanuaris toodi turule uuenduskuuri läbinud autod ja sama aasta juulist võis soetada ka kupeekerega teisendi. Viimase puhul oli tegusaimaks versiooniks Black-seeriasse kuuluv isend võimsusega 380 kW/517 hj. See kaheukseline saavutas kiiruse 100 km/h 4,2 sekundiga, ja kui ülejäänutel rakendus pööretepiiraja kiirusel 250 km/h, siis mudelil C 63 AMG Coupé Black oli see künnis 300 km/h juures. 2013. aastal esitleti ka eriseeriat Edition 507, mille numbriline indeks iseloomustas otse loomulikult mootorite võimsust. Edition 507 oli saadaval kõigis kolmes kereversioonis ja esimese põlvkonna C63 AMG võeti koosteliinilt maha 2014. aastal – selleks ajaks oli valminud 40 000 autot.
Mis teeb ta eriliseks?
Esmalt teadmine, et me ei näe enam kunagi NII väikeses sedaanis NII SUURE töömahuga jõuallikat. Ükski mootor ei saa sõidurõõmu osas vastu elastsele vabalthingavale, eriti sellisele, mis annab sohvri käsutusse enam kui 500 Nm (vahemikus 2000–6250 p/min) ja mille pööretemaias laul katkestatakse 7200 p/min juures. Momenditulv on sõge, käiguvahetused Sport-režiimis ehmatavalt äkilised ning isegi mugavaimas seades võib kogeda nn lauaga-selga-tunnet, mis on tänapäeval premium-klassi kähkusõidukeist enamasti välja triigitud.
Või siis mootori hääl. Tume kõmin, mida pöörete kasvades ilmestavad püssipaukudega sarnanevad plaksud. AMG V8-jõuallikad meenutavad kõla poolest ookeanitaguseid sugulasi, ent on viimastest elavamad ja ühtlasema käiguga. Selle mootori nautimiseks ei pea tingimata kihutama, hea tuju on tagatud ka pelgalt süütevõtit keerates või gaasipedaalile astudes. Praegustel väiksema töömahuga ülelaetud jõuallikatel puudub helipildist suure töömahuga vabalthingavat iseloomustav sügavus ja kõrgeid pöördeid saatev pragin pole samuti nii dramaatiline.
Pluss hea tunnetus. C63 AMG pakub suurepärast rooli- ja istmikutunnetust, mis on nüüd juba defitsiitne kraam. Jõulisemalt gaasipedaalile vajutades võib üheselt tajuda, kuidas pöördemoment püüab kogu auto tagaosa kaheksasse keerata ja sohver tajub jalamaid, kas ringi püütakse vedada vasakut, paremat või mõlemat tagaratast korraga. Auto ESP saab kas osaliselt või täielikult välja lülitada. Kuigi mina ei saanud omaniku usaldust kuritarvitada ja autot siledate tagarehvidega tagasi viia, võis roolis tajuda, kui hõlpsalt olnuks tagaveoline C63 vaid gaasipedaaliga juhitav. Jah, kohati ilmnes ka alajuhitavust, aga see on kas pidurite või gaasipedaaliga kiirelt arstitav.
Ja loomulikult kujustus. Kolmanda põlve C-klassi väliskuju on õnnestunuim kõigi C-klasside seas ja mudelile C63 iseloomulikud detailid lisavad dramaatilisust, muutmata tulemust naeruväärseks. Auto välimuse juures tõmbavad pilku laiemaks venitatud esitiivad – rööbe on esiteljel baasmudelist 35 ja tagateljel 12 mm suurem –, iseloomulike kühmudega mootorikate, 18-tollised AMG veljed, pagasiruumi luugil olev tagasihoidlik spoiler ja neli jõhkra läbimõõduga summutioru, mis koos survejõudu tekitava põrkerauaga auto tagaosa ilmestavad. Lihtne, mõjus ja lakooniline.
Ja siis veel see ümbersünnivõime. Gaasi põhja lüües on teie päralt supersedaan, mis võib jääda BMW M3-le ringrajal ehk grammi jagu alla, ent teeb kaotuse tavaliikluses emotsionaalses plaanis kuhjaga tasa. Rahulikult sõidab ta aga sama mugavalt kui iga teine tavaline Mercedes, mahutades neli keskmist kasvu täiskasvanut ja nende pagasi. See kõik kokku on ühtaegu nii jabur, uskumatu kui ka haiglaselt kütkestav. Mulle meeldib ka nn hunt-lambanahas-kontseptsioon ja kõige eelnenu kokkuvõte on sama lihtne nagu auto valmistamiseks kasutatud retseptki – nõudlikule juhile on see parim hõbetähega kirjatud liikur, mis sellest värkstoast iial välja veerenud.
Mercedes-Benz C63 AMG (2008)
Mootor: 6,2 liitrine vabalthingav V8, 336 kW/457 hj (6800 p/min), 600 Nm (5000 p/min)
Sooritus 0–100 km/h 4,5 s, 250 km/h
Kulu: 13,4 l / 100 km, 319 g/km
Mass: 1730 kg
Hind: alates 67 235 eurost (Saksamaal)