USA raketirünnak Süüria õhuväebaasile oli ehe õpikunäide Ühendriikide sõjatehnika kasutusest: kasutati nüüdseks juba ikoonilisi Arleigh Burke klassi raketihävitajaid ning Tomahawk tiibrakette.
USA võimas sõjamasin: uuri, mis tehnoloogiat kasutati Süüria õhuväebaasi hävitamiseks (3)
Arleigh Burke - ujuv tark relvaplavorm
Rünnaku läbi viinud sõjalaevad USS Ross ja USS Porter kuuluvad juhitavate rakettidega varustatud hävitaja Arleigh Burke klassi, mis sai oma nime legendaarse USA admirali Arleigh Burke'i järgi, kes oli legendaarne Esimese Maailmasõja hävitajakapten.
Arleigh Burke võeti kasutusele 1991 ning on pärast seda läbinud mitu uuenduskuuri. Hävitaja loodi nii ründe- kui kaitseoperatsioonidele spetsialiseeruvaks multimissiooni laevaks, mis suudaks opereerida nii lennukikandijagruppides kui täiesti iseseisvalt. Laev on mõeldud saama hakkama sõjategevuse erinevates spektrites: õhutõrjeoperatsioonides, anti-allveelaevaoperatsioonides, maapealsete sihtmärkide ründamises ning laevade vahelises sõjapidamises.
Arleigh Burke on 154-155 meetrit pikk, veeväljasurvega 8315-9200 tonni ning kannab endaga kaasas 96 raketti. MK-41 Vertical Launch System (VLS) ehk vertikaalstardisüsteem väljastab tervet variatsiooni erinevaid rakette, alustades kuulsast Tomahawkist ning lõpetades uuemate ja arenenumate süsteemidega nagu Evolved Sea Sparrow Missile (ESSM) õhutõrjerakett.
USA potentsiaalsete vaenlaste seas on Burke aga ehk kõige tuntum oma Aegis Combat System'i poolest, mis on suursõjatootja Lockheed Martini poolt valmistatav integreeritud sihtimissüsteem. Aegis kombineerib endas võimsad arvuti- ja radarisüsteemid, et teha keerukaid kalkulatsioone ning jälitada suure täpsusega erinevaid objekte, võimaldades nii juhtida tiibrakette (ja muid süsteeme) oma sihtmärkideni. Aegis toimib nii ründes kui kaitses ja seda toetab võimas AN/SPY-1 passiivradarisüsteem.
Burke laevad töötavad gaasiturbiinidel, kasutades vete kündmiseks nelja General Electric LM 2500 turbiini, mis loovad ligikaudu 105 000 hobujõudu ning on võimelised avamerel saavutama saavutama kiiruse kuni 30 sõlme (56 km/h).
Mudel IIA, mis on hetkel kõige uuem, omab ka kahte helikopteri angaari, mis hoiustab LAMPS (Light Airborne Multi-Purpose System) koptereid, kes tegelevad peamiselt radaripiiridest väljas eelluurega ning aitavad ka tuvastada allveelaevu. LAMPS on varustatud ka torpeedodega.
Lisaks rakettidele kannavad raketihävitajad endaga ka Mk-46 ja Mk-50 anti-allveelaeva torpeedosid, ühte 127 millimeetrist Mark 45 kahurit, ühte Phalanx CIWS pöörlevate torudega raketitõrje kuulipritsi ja kahte 25 mm M242 Bushmaster automaatkahurit.
Hetkel on aktiivses kasutuses 62 laeva, millest 21 on mudel I, 7 on mudel II ja 34 on mudel IIA. Arleigh Burke on pidevas arenduses, et mitte konkurentidest maha jääda. Sellegi poolest käivad juba pikemat aega mereväes jutud, et Burke hakkab oma aega ära elama. Burke järglane, Zumwalt klass on aga paraku liiga kallis, et seda massiliselt toota ning nii jätkab Burke oma teenindust, saades aegajalt erinevaid riist- ja tarkvaralisi uuendusi.
Tomahawk - ootamatu surm taevast
Esmakrodselt Lahesõjas kasutust leidnud Tomahawk keskmaa tiibrakett on raadiusega 1250-1500 kilomeetrit ja mõeldud tabama erinevaid maapealseid objekte. Tomahawk on mõeldud merelt, Arleigh Burke klassi laevadelt välja tulistamiseks ning AEGIS'e juhtimisel lendab oma sihtmärgini üpris madalalt maalähedalt kiirusel 880 kilomeetrit tunnis.
Tomahawk on 6,25 meetrit pikk ja kaalub 1600 kilo, millest 450 kilo on lõhkelaeng. Raketi valmistajaks on hetkel USA kaitsetööstur Raytheon ning ühe eksemplaari hinnaks on umbes 832 000 dollarit. Raketti on müüdud ka Brittidele.
Ka Tomahawki on kritiseeritud vananemise pärast ning tänapäeval üha kasvavate kiiruste ja raadiuste puhul hakkab vana, kuid usaldusväärne relv jääma alla Hiina ja Venemaa uusimatele rakettidele. Sellegi poolest uuendatakse Tamahawki pidevalt, et ta ajaga kaasas käiks.