Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Graafik ja galerii: maailma võimsaim laevatunnel viib laevad tormilainetest mööda

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Läbi Stadi poolsaare rajatav tunnel vähendab vajadust pista rinda avamerel valitsevate mäslevate lainetega ja toob laevandusse stabiilsust.

Kuigi meri on olnud mägede ja fjordidega liigendatud Norra jaoks alati suurim ühendustee, valitsevad rannikumereski omad ohud. Üks kardetumaid merealasid on riigi läänerannikul asuva Stadlandeti poolsaare lähedane piirkond, millest möödumine on kõige ohtlikum lõik kogu Norra rannikul. Nüüd kinnitas riigi rannikuadministratsioon aastaid õhus olnud plaani rajada läbi poolsaare maailma esimene laevatatav tunnel.

FOTO: GRAPHIC NEWS

Stadist lõunas asuv Kråkenesi majakas on kõige suurema aastase tormipäevade arvuga meteoroloogiajaam kogu riigis – tormi kätte võib seal jääda 45–106 päeval aastas.

Neil päevil tekitab piirkonna hoovuste ja merepõhja iseärasuste kombinatsioon olukorra, kus kõrged lained võivad tulla mitmelt poolt korraga, tehes laevasõidu praktiliselt võimatuks. Sellised olud püsivad veel mitu päeva pärast tormi möödumist, mistõttu võib meri ka tuulevaiksel päeval ikka ohtlik olla.

Halbadel päevadel peavad laevad püsima fjordide vahel, mis on aga meretranspordi mõttes tõeline tüütus. Seetõttu ongi Norra rannikuadministratsioon koos arhitektuuribüroo Snohettaga juba aastaid töötanud maailma esimese laevatunneli rajamise projekti kallal.

Nüüd on asi ametlik ja kinnitatud riikliku transpordiplaani järgi algavad tööd juba 2019. aastal ning kestavad hinnanguliselt kolm-neli aastat.

Tegemist on ainulaadse projektiga kogu maailmas – varem on tehtud küll väiksemaid kanaleid paatide jaoks, kuid plaanitav tunnel laseb läbi ka suuri kruiisi- ja kaubalaevu kõrgusega kuni 49 meetrit ja kogumahutavusega kuni 16 000 tonni. Maksimumkiiruseks tunnelis on viis sõlme ehk ligi üheksa kilomeetrit tunnis.

Tööde esimeses etapis puuritakse tunneli mõlemast otsast korraga horisontaalselt keskkohani selle kõige kõrgema võlvi kõrgusel, pärast rajatakse voolikust pritsitava betooniga toestusvõlvid ja hakatakse loodud tunnelit süvendama. Kõik tööd käivad horisontaalselt.

«Sisuliselt tuleb kaevata üksteise sisse viis eraldi tunnelit,» kirjeldas süvendamisi väljaandele Wired Snohetta arhitekt Hans Martin Frostad Halleraker. Töö lõpus eemaldatakse tunneli otstesse paigaldatud veetõkked ning kümne meetri sügavune kanal täitub veega.

Tunneli väljaulatuvad osad on kaunistatud kohalike põlluterrasside mustreid eeskujuks võttes, et hiiglaslik ehitis võimalikult märkamatult maastikku sulandada.

Tegemist on tänapäeva ehituskunsti ühe suurejoonelisema projektiga, kuid ometi on plaan Norras juba üle saja aasta küpsenud. Esmakordselt räägiti sellise tunneli võimalustest juba 19. sajandi lõpus. Teise maailmasõja ajal tahtsid ka sakslased samasse kohta rajatava tunneli abil hõlbustada transporti Bergeni ja Alesundi vahel.

Ka pärast sõda on tunneli rajamise vajadus korduvalt esile tulnud, kuid seni ei ole ükski neist poliitilist tuge leidnud.

Projekti maksumuseks hinnatakse praegu ligi 300 miljonit eurot, kuid nii mõnegi eksperdi hinnangul ei pruugi riik seda tagasi teenida. Nimelt on tunnel laevadele vajalik vaid halbade mereolude ajal – rahulike olude puhul on poolsaarest mööda sõitmine kiirem ja odavam ning tänapäeva suurte laevade jaoks ei ole sealsed mäslevad veed ka nii suur probleem kui varem.

See tähendab aga, et mida suurem tunnel rajada, seda ebavajalikumaks see muutub, selgitas Norra Teaduse ja Tehnoloogia Ülikooli projektijuhtimise professor Knut Samset.

Projekti vedajaid kriitika ei heiduta. Samuti näib plaan olevat põhjendatud ka ametnike jaoks, kes kinnitasid hiljuti tunneli osana riigi transpordiplaanist. Selles esitatud prognoosi järgi hakkab tunnelit iga päev läbima kuni sada laeva ja meretranspordi stabiliseerumise tõttu peaks laevatamine kui tarneviis atraktiivsemaks muutuma.

Tunnelisse hakkavad eelisjärjekorras pääsema kommertsalused, kuid hõredama liikluse korral ei keelata ka erasõidukeid. Liikluse korraldamiseks lähevad kasutusse merenduses tavalised punase ja valgega valgusfoorid. Plaani kohaselt on tunneli kasutamine laevadele tasuta.

FILM: Stad Ship Tunnel (English version)
Tagasi üles