Saksa suurfirma ehitab Tartu Ülikooli seadme järgi toasuuruse katsemasina

Selle Tartu ülikooli füüsika instituudis oleva meeter korda meeter aatomkihtsadestuse reaktori prototüübi järgi ehitatakse praegu Saksamaal 20-ruutmeetrilist tööstuslikku gaasireaktorit. Foto: Tartu Ülikool

Maailma üks suurimaid gaasifirmasid, Saksa keemiahiid Linde AG, keda Baltikumis ja Põhjamaades esindab tütarettevõte AGA, ehitab Tartu ülikooli kiletehnoloogide loodud prototüübi järgi tööstusliku katseseadme, et muuta oma gaasiballoonid korrosioonikindlamaks.

«Laboratoorne seade on valmis ja see töötab!“» rõõmustas TÜ kiletehnoloogia insener Lauri Aarik ja lisas, et patent taotletakse nii Euroopas, USA-s, Jaapanis kui ka mujal.

Linde tarnib nii tööstuses kui meditsiinis ja keskkonnamõõtmistel vajaminevaid gaase, inertgaase teaduslaboritele ja mitmeid erilisi ülitäpse koostisega gaasisegusid.

Kuna suur hulk gaase söövitab metalle ehk need tekitavad roostet, tuleb gaaside transportimiseks ja hoiustamiseks kasutada eriteraseid või kalleid alumiiniummaterjale. Sellest odavam alternatiiv on katta gaasiballoonide sisepinnad üliõhukese nanomaterjaliga, mis korrosiooni olulisel määral vähendab.

Probleem on aga selles, et gaasiballoonid on suletud ruumid – neil on ainult üks väike ava –, mis muudab nende sisemusele ligipääsu väga raskes. Lisatud kate ei tohi muuta ka anuma materjali omadusi ega mõjutada selle sees olevat ülitäpset gaasisegu ning peab vastu pidama kohustuslikele perioodilistele survetestidele. Just selliste tingimuste korral tulebki kasuks Tartu Ülikooli materjaliteadlaste loodud aatomkihtsadestuse reaktor.

Aatomkihtsadestuse reaktori abil saab materjale aatom aatomi haaval katta üliõhukese korrosioonikaitsega. Nii reaktor kui kõne all olev tõhus korrosioonivastane nanomaterjal on Tartu Ülikooli kiletehnoloogide aastatepikkuse teadustöö vili.

«Oleme lõpuks jõudnud etappi, kus Linde on otsustanud meie väljatöötatud katted ning sadestamise tehnoloogia oma tehases juurutada,» ütlebs TÜ anorgaanilise keemia professor ja materjaliteaduse osakonna juhataja Väino Sammelselg. «Kas tööstuslik seade ennast lõpuks ka õigustab, selgub lähikuudel, kui see sisse lülitatakse,» rääkis  tulemuste suhtes optimistlik Sammelselg.

 Saksa gaasifirma Linde on esimene, kes balloonide töötlemiseks tartlaste aatomkihtsadestuse seadet tootmises testib, kuid sarnane lahendus võib kasulikuks osutuda teistelegi korrosiooniga kimpus olevatele ettevõtetele, sealhulgas nii lennunduses kui meditsiinis.