Eesti teeb taas e-revolutsiooni: kümnetel tuhandetel ettevõtetel kaob igasugune vajadus suhelda maksuametiga

Evelyn Liivamägi ja Andres Kitter tutvustavad uut teenust. Foto: Aivar Pau

Maksu- ja tolliamet on loonud tehnilise lahenduse, mis võimaldab ligi 38 000 Eesti ettevõttel vabaneda igasugusest palgamaksete teemalisest otsesuhtlusest maksuametiga ja tasuda riigimaksud automaatselt ülekandeid tehes või ka hooajatöölistele sularaha andes.

Nimelt on maksuamet võtnud selge suuna loobuda kinnitatud deklaratsioonivormidest ja minna üle sellele, et andmed kogutaks muul viisil teatud perioodil kokku ja maksud arvestatakse selle pinnalt. PDF-formaadis deklaratsioonide esitamine ja kinnitamine kui formalistlikud sammud võiksid ameti nägemusel olemata olla.  

«Lõime universaalse lahenduse. Me ei eelda isegi seda, et ettevõte peaks tegema pangast ülekande. Täiesti vabalt võib keegi meie teenusele ka äpi genereerida, kuhu saaks sisestada suvel maasikakorjajatele makstud palgad ja mis väikeettevõtja eest maksud ära arvestaks ja tasuks,» selgitas Postimehele maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi.

Täpsemalt on amet loonud kaks X-tee-põhist tehnilist lahendust, mis pangas asju ajades taustal töötavad. Neist üks arvestab sisestatud andmete pealt otsekohe välja maksukohustuse. Teine aga kannab makse tegemise järel andmed maksudeklaratsioonile ning kinnitab need ettevõtte eest ka automaatselt ära.

«Ettevõte ei pea tegema midagi muud kui vaid pangas oma tavalise ülekande. Maksud saavad deklareeritud ja tasutud taustal,» selgitas Liivamägi.

Teenus on mõeldud eelkõige väiksematele ettevõtetele, kes ei ole pidanud vajalikuks omandada raamatupidamistarkvara – nüüd puudub neil «maksuasjade kordaajamiseks» vajadus ka raamatupidaja palgata.

Maksuameti hinnangul on selliseid – kuni üheksa töötajaga ettevõtteid, kelle valdava osa tehingute puhul on võimalik maksukohustus arvutada kohe ülekande tegemisel – Eestis ligi 38 000. Nende osakaal kõigist siinsetest ettevõtetest on ligi 90 protsenti. Neil kaob nüüd sisuliselt igasugune vajadus isegi e-maksuametisse siseneda, kuna muid maksuobjekte nende deklaratsioonidel pole.

«Kui muid maksukohustusi tekitavaid maksuobjekte ei ole, siis toimub taustal kogu deklareerimine ja tasumine. Inimesel ei ole vaja ise minna midagi täiendavalt maksuametisse täitma ja kinnitama,» lisas Liivamägi.

LHV kliendid saavad kasutada esimesena

Esimesena asus maksuameti loodud võimalusele tuginedes oma klientidele uut lahendust alates sellest nädalast pakkuma LHV Pank. «Ühelt poolt uuendasime koos maksu- ja tolliametiga seda, kuidas väike- ja keskmise suurusega ettevõtted töötajatele palka maksavad. Teisest küljest saab nüüd riigile tasutavaid makse täiesti uut moodi deklareerida,» ütles LHV jaepanganduse juht Andres Kitter.

LHVs kannab teenus nime Palgamakse – selle saab valida tehinguliigina. Teenust saab praegu kasutada kuue eraisikule tehtava väljamakse puhul: palk, juhatuse liikme tasu, võlaõigusliku lepingu järgne tasu (töövõtuleping), haigusraha, sotsiaalmaksu miinimummäära tasumine, maksustatava dividendi väljamakse.

Seega vähemalt esialgu tuleb vanaviisi deklareerida kõik teist tüüpi töötajatele tehtavad väljamaksed ja maksed mitteresidentidele.

Teenust kasutades saab panga klient määrata internetipangas ülekande juures vastavad tunnused. Pank saadab maksustamise algandmed maksuametile, kes automaatselt arvutab isikupõhiselt välja tasumisele kuuluva maksusumma ning saadab panka tagasi maksmisele kuuluvate maksusummade info nii, et juba ülekande tegemisel näeb klient ära kaasneva maksukohustuse.

Tohutu kokkuhoid

Maksu- ja tolliamet on lahenduse kasutuselevõtuks pidanud läbirääkimisi ka teiste pankadega.Samas Swedbank on otsustanud vähemalt esialgu oma teed minna.

«Swedbankil ei ole hetkel plaanis oma klientidele kontopõhiselt maksu- ja tolliametile infot saata ja jagada, küll aga oleme välja töötamas lahendust, mis hõlbustab väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel igapäevast infovahetust nii pangaga kui ka tulevikus maksu- ja tolliametiga,» ütles Postimehele Swedbanki äripanganduse osakonnajuhataja Aira Nigul-Lepp.

Maksuameti lahenduse väljatöötamise taga on samas ameti enda idee lahendamaks tohutu hulga väikeettevõtjate probleemi keeruliste maksudeklaratsioonide täitmisel. Raha saadi arendustöödeks Euroopa Liidu regionaalarengu fondilt ning arenduspartner oli ettevõte Icefire.

«Kinnitatud PDF-vorm maksude deklareerimiseks ei ole ju tegelikult üldse oluline. Oluline on see, et meil oleks maksuarvestuseks olemas vajalikud andmed, mille pinnalt teha järeldused, kas need on täielikud, ja maksukohustus ära arvutada,» selgitas Evelyn Liivamägi.

Ta tõe näite, et keskmiselt kulub väikeettevõtjal TSD-deklaratsiooni täitmiseks 12 minutit. Kui arvestada, et selliseid ettevõtjaid on Eestis 38 000, siis kulub ainuüksi tuhat tööpäeva aastas selle peale, et nad esitavad maksudeklaratsioone.

Kommentaarid

Evelyn Sepp, Teenusmajanduse Koja tegevjuht:

Maksu- ja Tolliamet on teistele Eesti avaliku sektori asutustele pika tee ette käinud sellest, miks ja kuidas oma teenuseid disainida ning  muuta riigiasutuse mõtteviisi kliendikesksest tegutsemisest. Arvestades meie ettevõttete struktuuri, suurust ja igapäevavajadusi, on tegu päris kindlasti teed näitava  arendusega.

Mida aega edasi, seda vähem tahavad nooremad inimesed tegeleda millegagi, mis oleks välditav. Bürokraatlik rutiinne sahmerdamine seda kindlasti on. Maksude maksmine ja õiguskuulekas käitumine on olulised, aga eelkõige on selleks positiivse motivatsiooni loomine riigi  enese asi. Sellest rakendusest võibki  just sellist mõju  oodata.

Eriti tore on ka see, et esimene testklient on Eesti kapitalil põhinev LHV Pank. See on hea  ja usaldust loov kombinatsioon uuenduslikkusest ja koostööst ning  arvestades sellega, et järgmisest aastast eeldatakse juba  kõigi Euroopa Liidu pankade puhul avatud platvormi olemasolu teistele teenusepakkujatele, võib selline kiire start osutuda ka  oluliseks konkurentsieeliseks.

Kaspar Korjus, e-Residentsuse programmi juht:

See samm teeb tõesti e-residentide elu lihtsamaks, kuna nende poolt loodavad ettevõtted saavad veelgi mugavamalt tegutseda. Eestil on taas üks konkreetne eelis juures ning iga selle tõttu juurde tulev e-resident muudab meie majandusruumi suuremaks.