Seadeldis, mis suudab isegi kõige kuivemast kõrbe õhust vett toota

Rait Piir
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MIT ja California Ülikooli teadlaste poolt välja töötatud seade, mis teeb kõrbe õhust vett.
MIT ja California Ülikooli teadlaste poolt välja töötatud seade, mis teeb kõrbe õhust vett. Foto: MIT Technology Review

Teadlased on loonud seadeldise, mis suudab ainult päikese jõul imeda kõrbe õhust vett ja mis võiks aidata leevendada maailma põuahädasid

Seadeldise, mille arendasid välja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlased, koostöös California Ülikooli kolleegidega, põhineb poorsel materjalil, mis suudab oma pooridesse tõmmata suurtes kogustes vett, kirjutab Business Insider. Ajakirjas Science ilmunud uurimuses väidetakse, et üks kilogramm taolist materjali võib ühe päeva jooksul imada endasse mitu liitrit vett, seda isegi nii vähese niiskuse sisaldusega õhus, kus vett on ainult 20%. 

Eelmine aasta ilmunud Science ajakirja uuringus toodi välja, et peaaegu 4 miljardit inimest, kellest umbes pooled elavad Indias ja Hiinas, kannatavad veenappuse käes. See tähendab, et veepuudus mõjutab peaaegu kahte kolmandiku maailma populatsioonist. Veepuudus ja sellest tekkivad konfliktid muutavad aga kiireneva kliima muutumisega üha sagedasemaks. Uues tehnoloogias võib peituda lahendus. 

Materjal, mis kuulub sünteetiliste poorsete materjalide klassi nimega metall-orgaanilised raamistikud (Metal-organic framework või MOF) koosneb metalli aatomitega läbi põimitud orgaanilistest molekulidest. Just see materjal on ka seadme toimimise võtmeks. Materjali poorsust ja keemilist kompositsiooni on võimalik vastavalt vajadusele muuta, et lasta läbi (või püüda kinni) soovitud tüüpi molekule.  Materjalil on ka väga suur pindala, mis on võrreldav ühe jalgpalliväljaku suurusega grammi kohta, võimaldades nii kokkupuudet väga suure arvu erinevate osakestega. 

Praegune prototüüp tõmbab vee molekule ligi öösel ja kasutab päeval päikeseenergiat, et neid molekule muuta veeauruks. Viimane liigub läbi pooride spetsiaalsesse anumasse, mille põhjas on kondensaator ja mis omakorda kogub auru veetilkadeks ja juhib need alumisse kambrisse, kus hakkab kogunema vesi. 

Protsess on teadlaste sõnul täiesti passiivne ning ei vaja ei päikesepaneele, akusid või mingit muud energiaallikat. Senised ekvivalendid samale tehnoloogiale on olnud piiratud aladest, kus on sageli tihe udu või muidu suur õhuniiskus. 

MIT laborite juht Evelyn Wang ütles, et hetkel üritavad nad tehnoloogiat optimeerida ning ennast ära tasuv, konkurentsi võimeline toode ei ole enam kaugel. Ta lisas, et juba praegu muutuvad taoliste materjalide hinnad üha odavamaks ja masstoodetumaks, seda eriti tänu Saksa keemiahiiglasele BASF.

Üks tehnoloogia välja töötajaid, California Ülikooli teadlane Omar Yaghi ütles, et tehnoloogiat saaks kombineerida ka päikesepaneelidega, et kasvatada tootlust veelgi, seda kas tööstuslikel või põllumajanduslikel eesmärkidel. Seadme peamiseks eesmärgiks ja selle loojate peamiseks lootuseks hakkab siiski olema see, et need seadmed võiks saada osaks kõigist majapidamistest, mis asuvad maailma kuivemates ja vaesemates osades. See muudaks paljud inimesed sõltumatuks vee normeerimisest, pikki maid vee kandmisest ja külakaevudest.  

Pildil on seade ja selle kondensaatori lähivõte (paremal), mis näitab veepiiskade kogunemist päeva jooksul.
Pildil on seade ja selle kondensaatori lähivõte (paremal), mis näitab veepiiskade kogunemist päeva jooksul. Foto: MIT Technology Review
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles