Õõvastav kahtlus: USA osariigid on hukanud inimesi eriti piinaval viisil

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Surmakamber Oklahomas - aastal 2014 lubatakse seal inimesi tappa ka lämmastikuga

FOTO: Sue Ogrocki/AP

USA Arkansase osariigi kohtuniku ootamatu otsus peatada surmanuhtluste täideviimine seitsme surmamõistetu suhtes tõi päevavalgele ülikarmi tõe: selles piirkonnas on aastakümneid inimesi tapetud ühe inimese juhuvalikuga määratud mürgisüstide abil.

Arkansase osariigis on tavaks olnud süüdimõistetuid hukata kolme järjestikuse süsti abil. Esiteks süstitakse neile rahustit toimeainega midasolaam ehk  ’benzodiazepene’ – tegemist on Valiumiga samasse klassi kuuluva ravimiga. Seda süstitakse inimestele sellises koguses, mis peaks nad viima sügavasse koomasse, kirjutab väljaanne Wired.

Järgneb doos vecuronium-bromiidi, mis on neuromuskulaarne blokeerija – see halvab kogu keha ja võib juba põhjustada surma lämbumise teel, kuna inimene ei pruugi enam saada liigutada oma diafragmat.

Tõelise «surmalaksu» annab hukatavatele aga kogus kaaliumkloriidi – kaaliumiioonid ajavad kapitaalselt segi südamerakkude elektrilised omadused, süda ei saa enam kokku tõmbuda ja seiskub.

USA eri osariigid kasutavad ka erinevaid inimeste legaalse tapmise viise, kuid kõik nad üritavad järgida põhiseaduses toodud julma ja tavatu karistamise keeldu. Mürgisüste on seni peetud märgatavalt humaansemaks tapmise viisiks kui poomist, mahalaskmist, pea maharaiumist, elektritooli või  gaasikambrit.

Ilmnenud probleem on aga see, et keegi tea tegelikult, kas mürgisüst ka tegelikult neist humaansem tapaviis on – pigem on advokaadid järjest enam asunud väitma vastupidist.

Nimelt selgub, et kasutusel oleva kolmeastmelise surnukssüstimise leiutas Oklahoma meditsiiniekspert Jay Chapman juba aastal 1977. Ja seda ilma igasuguse aluseks oleva uuringu või teadusliku tõendita. Tõsi, siis kasutati veel rahustina barbituraatide perekonda kuuluvat ravimit, kuid 2000. aastatel tuli selle kasutamine ravimifirmade protesti tõttu lõpetada.

Seejärel asutigi kasutama midasolaami – näiteks Floridas aastal 2013 ja Ohios veidi varem. Probleem on aga selles, et midasolaam osutub kohutavaks koomaindutseerijaks. Vangid on ärganud keset hukkamist üles, köhinud ja norisenud.

Kuid nad ei ole saanud teha ka midagi oma võimalike piinade väljendamiseks, kuna järjekorras järgmine – samuti tohutuid piinu valmistav – süst on nende keha halvanud ja rääkimisvõime kaotanud. Kaaliumkloriid põletab kogu keha aga nagu tuli.

«See pole isegi lähedal sobivale hukkamisviisile. Kuid kuna osariikidel ei olnud enam võimalik saada seniseid anesteetikume hukkamiseks, siis vaatasid nad juhuslikult ringi leidmaks teisi viise inimeste «magama» panemiseks,» ütles surmanuhtluse infokeskuse tegevjuht Robert Dunham.

Karm tõsiasi on, et osariigid ei ole oma hukkamismeetodite kohta olnud eriti avameelsed ning ka teadlased ei ole soovinud oma nina neisse protseduuridesse eriti toppida. Veelgi enam – kes arstidest ja anestesioloogidest ikka sooviks anda kellelgi nõu, kuidas kedagi tappa.

Nii ongi juba USAs asunud mõned osariigid asuda taas kasutusele võtma klassikalisi tapmisviise. Utah tahab taastada klassikalise mahalaskmise, Loisiana kaalub aga lämmastikuga täidetud gaasikambrite kasutuselevõttu, mille tagajärjel inimene lihtsalt uinub ja lämbub.

Tagasi üles