«Suund on kohutav!» - Eesti riigi e-teenuseid ootab ees jätkuv killustatus

Ivar Veskioja riigikogus Foto: Youtube

Eesti riik on väiksusele vaatamata loobumas kodanike ja ettevõtjate jaoks ühtse tervikliku riigi e-teenuste keskkonna loomisest ning eelistab selle asemel, et iga kui viimane asutus arendab oma teenuseid nii hästi või halvasti, kui see neil parasjagu välja tuleb.

«Suund on kohutav ja viitab suurele fragmenteeritusele ka edaspidi. Seda tuleb vältida igal juhul!» ei hoidnud emotsioone tagasi Teenusmajanduse koha juhatuse liiga Ivar Veskioja, kes veab ühtlasi e-residente teenidavat ettevõtet 1Office.

Veskioja viitas Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) plaanidele seoses portaaliga kodanikuportaaliga eesti.ee, mis on tänaseks päevaks nii moraalselt kui tehniliselt vananud ja ei rahulda seetõttu tegijaid ega kasutajaid.

RIA plaan on, et uuenduskuuri järel jääb see portaal edaspidi pigem lingikoguks riigi teenuste ja teabeni ning keskkond ise enam eri andmebaaside infot ei sisalda.

«Suurim uuendustejärgne muutus on see, et teenused ei asu enam riigiportaalis, vaid külastaja suunatakse teenuse saamiseks konkreetse asutuse iseteenindusportaali. Edaspidi haldavad ja arendavad asutused oma teenuseid ise,» kirjeldas RIA plaane asutuse kanalite valdkonnajuht Anu Veidenberg.

Ent just see on arenguväljavaade, millele on vastu Veskioja sugused ettevõtjad.

«Ettevõtjad ei saa tänase seisuga rahul olla Eesti e-teenustega, nende konsolideeritusega. Kui rääkida e-teenustest, siis ma küsin üldse mitte retooriliselt, et kes vastutab eesti.ee eest? Miks on eesti.ee koos kõigi oma konsolideeritud teenustega nii ettevõtjale kui kodanikule häbiplekiks. Seda kõigile, peale tegijate. Kes vastutab?» küsis Veskoja möödunud nädalal riigikogus toimunud e-residentsuse arutelul.

Vaata Veskioja mõtteavaldust alates 48. minutist:

Veskoja sõnul ei näe ta ühtegi head põhjust, miks peaks  ettevõtja eraldi logima väga kehvas seisus statistikaametisse, keskpärases seisus maksuametisse ja kohutavas seisus eesti.ee-sse.

«Kui sinna juurde panna veel justiitsministeeriumi haldusalas olev registrite ja infosüsteemide keskus, mille hallata on äriregister, siis kõik ajavad oma rida, süsteemid ei ühildu ja igas keskkonnas on erinev kasutajamugavus. Nii väikeses riigis ei ole mingit põhjust, miks peaks iga asutus oma joru ajama, igaühel oleks oma leht ja oma arenduseelarve. Kord tuleks majja lüüa ja üks platvorm luua!» sõnas Veskioja.

Paraku on reaalsus niisiis see, et mingisugust ühte platvormi riik luua ei plaani. RIA teatel on plaanis siiski korduva sisselogimise vältimiseks välja arendada ühtne autentimisteenus. Selle kasutuselevõtt asutustes looks võimekuse riigiportaali sisselogimise järel suunata inimene teistesse portaalidesse.

Miks riik ikkagi ühtset teenusplatvormi luua ei taha? «Kirjeldatud strateegia on teenust pakkuvatele asutustele oluliselt paindlikum arenduste planeerimiseks ja teostamiseks,» selgitas Postimehele RIA esindaja Anu Veidenberg.

Endiselt jääb portaali alles vaade «Minu asjad», kus sisselogitud kasutaja näeb ülevaadet oma andmetest eri registrites, aga ka talle saadetud teavitusi ja dokumente.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Emilie Toomela sõnul on eesti.ee arendusplaanid «suunatud suurema kasutajamugavuse ja e-teenuste alati ajakohase ja toimivana hoidmisele».

Ta viitas sellele, et asutuste e-teenuste kasutajavaateid siiski integreeritakse veidi mõistlikul määral ka keskkonnas eesti.ee.

Pikemas perspektiivis on tema sõnul plaanis liikuda eesti.ee portaali ülesehitusega elu- ja ärisündmusteenuste valdkonda, kus kliente teenindatakse lähtudes tema elu puudutavatest sündmustest, millega on seotud mitu avaliku sektori asutust.

Standardid jäävad kehtima

Kõigile Eesti riigi e-teenustele jääb ka edaspidi kehtima kogu pakett juhiseid, mille on määranud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Tähtsamad neist on e-riigi harta, avalike teenuste roheline raamat ja e-teenuste disainimise käsiraamat.

«Avalike teenuste aluseks olevatele infosüsteemidele on seadustega kehtestatud palju nõudeid ning need kehtivad endiselt. Näiteks avaliku teabe seaduses on toodud põhimõte, et andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel toimub läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi ehk X-tee,» ütles Anu Veidenberg.

Riigiportaal kui infokataloog

RIA peadirektor Taimar Peterkop on varem Postimehes kirjutanud, et uueneva riigiportaali eesti.ee põhiroll on olla infokataloog ning see hakkab selgelt eristama kodaniku ja ettevõtja rolli ning pakub vastavalt rollivalikule ka täiesti erinevat infovaadet.

«Riigiportaal ei saa enam toimida asutuse infosüsteemi esitluskihina – asutuste hulk on liiga suur, arvestamaks iga lahenduse tehnoloogilisi detaile. See aga muudab portaalipidamise tehnoloogiliselt väga keerukaks – peame ju sadade teenuste puhul arvestama pakkuva asutuse IT-lahenduse detailidega,» kirjutas ta.

Tema sõnul pakub uuenev riigiportaal senisest paremat vaadet selle kohta, mida riik kasutaja teab, ja ka seda, mida tal riigile teadaoleva andmestiku põhjal on õigus saada või kohustus teha.  Kui kasutaja on teema välja valinud, suunatakse ta õige asutuse teenusteportaali.

Siseministeerium: muudatusplaane pole

Siseministeeriumi esindaja Karin Kase sõnul haldab ministeeriumi valitsemisalas infotehnoloogia- ja arenduskeskus SMIT rahvastikuregistrit ning politsei-, pääste- ja häirekeskuse tööks vajalikke andmebaase ja lahendusi.

Nende konkreetsete teenuste puhul ei ole plaanis Kase sõnul teenuseid ei konsolideerida ega killustada.

Riigiportaal eesti.ee avati aastal 2003 ning sisuliselt oli Eesti esimene riik, kus riigiportaal sel kujul sündis.