«Seda ei tule!» - mõra võimukoalitsioonis jättis Eesti idufirmad maksueeliseta

Ministri kohtumine startup-ettevõtetega

FOTO: Aivar Pau

Eesti startup-ettevõtjate hinnangul pole neil võimalik enam Eesti IT-arendajate kõrgete maksukoormuse tõttu teiste riikidega konkurentsivõimelist palka maksta ning täna selgus infotehnoloogiaminister Urve Palo suu läbi, et abi pole selles osas loota ka uuelt võimukoalitsioonilt.

Eestis on hetkel puudu juba ligi 8000 arendajat ning nõudlus nende järele järjest kasvab. Üheks viisiks selle üüratu tühimiku täitmiseks on neid riiki tuua piiri tagant. Kui üks arendaja on vaatamas aga tööd väljaspool kodumaad, siis vaatab ta muu elu-olu eel kahtlemata eelkõige seda, milline on erinevates riikides pakutav palk.

Täna ennelõunal analüüsisid Eesti iduettevõtete juhid koos riigi esindajatega sellekohast Startup Genome'i üleilmsest startup-keskkondade uuringut, millest selgus, et kui maailma kesmine arendajate aastapalk on 49 000 dollarit aastas, siis Eestis on see näitaja raporti kohaselt vaid 19 000.

«Praktikas on olukord selline, et Kiievis on arendajate palgatase 3000-4000 eurot neto, millele lisandub ettevõtja jaoks otsa vaid 13 protsenti. Nad tahaksid saada suuremat palka siia tulles, aga siin peame otsa panema 33 protsenti ja tulumaks ka veel otsa. Ma peaksin talle siin maksma 5000 neto pluss maksud ka veel otsa – see on päris oluline summa,» ütles näiteks Taxify üks juhtidest Martin Villig.

Tema sõnul on Ida-Euroopas arendajate palgatase sarnane Eestle, kuid maksukoormus mujal oluliselt väiksem. «Kuhu Eestis riskiraha läheb – suures osas maksudeks. Ka ettevõtjal on alternatiiv, kas luua töökohad Eestisse või jätta see Ukrainasse – Eestis jääks sel juhul üldse maksuraha saamata,» tõdes ta.

E-residente teenidava ettevõtet 1Office juht Ivar Veskioja märkis kohtumisel, et olukorras, kus palgafondist moodustavad Eestis maksud koguni 70 protsenti, tuleks netopalga osakaalu tõsta näiteks seeläbi, et välismaiste tippspetsialistide palkamisel kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir.

Infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul on tema isiklikult väga alustavate ettevõtete maksukoormuse edasilükkamise poolt. «Meil on tõesti täna olukord selline, et me maksustame iduettevõtteid liigselt enne, kui nad kasumisse jõuavad,» märkis ta.

Ka maksuerisuste võimaldamiseks oli järgmise aasta eelarves summad ette nähtud, aga...

«Kui teile ausalt ära rääkida kõik, siis meil oli järgmise aasta eelarvesse planeeritud 20 miljonit eurot maksuerisusteks ning meie suunasime sest just alustava ettevõtluse ja IT-valkonna poole. Aga seda ei tule!» ütles minister.

«Selle pärast, et koalitsioonis on üks erakond, kes pidas tähtsamaks autode registreerimismaksust loobumist selles samas summas. Nii see lihtsalt on – ma väga toetan maksuerisusi, aga hetkel ei ole meil selleks raha,» tõdes minister viitega IRL-ist koalitsioonipartnerile.

Ivas Veskioja sõnul on aga ka ministri selles jutus loogikaviga sees: «Kui me räägime töökohtadest, mida ei ole veel olemas, siis ei saa ju rääkida ka eelarveaugust, mis selle 20  miljoni ulatuses saaks tekkida.»

Eesti startup-ökosüsteemi koguväärtuseks on ülaltoodud  uuringu kohaselt 1,5 miljardit dollarit, maailma keskmine on 4,1 miljardit.

Uuring märgib veel, et Eesti startup-ökosüsteem on tõusuteel ning sellele viitavad hea rahade sissevool varajase etapi idufirmadesse, tugev globaalne seotus, madalad kulud ja kõrge kvaliteediga talendid.

Startup Estonia enda ja Startup Genome’i koostöös valminud raporti Eesti osa toob positiivsete leidudena välja ka siinsete startupide maailma kõrgeimat välistöötajatele viisa saamise edumäära, 84.5 protsenti, mis on enam kui kaks korda kõrgem globaalsest keskmisest, mis on 41 protsnti.

Lisaks toob uuring välja, et Eesti startuppide suunatus välisturgudele on omasuguste seas üks kõrgemaid.  Nii on juba esimesest tegutsemispäevast välisturgudele suunatud suisa 70 protsenti Eesti startuppidest, pakkudes oma tooteid ja teenuseid keskmiselt 2,3 keeles, olles sellega Shangai järel maailmas teisel kohal.

Suurima kitsaskohana toob raport välja kasvujuhtimise kogemuse puudulikkuse Eesti startupides, mis väljendub väheses kasvufaasi startupis töötamise kogemusega spetsialistide hulgas, olles Eestis ligi kaks korda madalam näitaja kui Silicon Valley’s.

Tagasi üles