Uskumatu Aserbaidžaan: kohustuslik Mobiil-ID, mResidentsus, riikideülesed digiallkirjad

FOTO: asanimza.az

Kauges Kaukaasias sündis meie jaoks hiljuti põnev üllatus – juba aastaid eestlaste toel arendatud e-riigi teenuseid kasutav Aserbaidžaan muutis mitmete riigiteenuste tarbijate jaoks kohustuslikuks Mobiil-ID kasutamise, arendab lisaks jõudsalt oma m-Residentsust ja kasutab ammu X-teed.

Täpsemalt otsustas aprillis riigi töö- ja sotsiaalkaitseministeerium, et kõigil ettevõtetel tuleb oma kohustuslik sotsiaalkindlustuse deklaratsiooni edaspidi allkirjastada vaid Mobiil-ID abil. Lisaks kehtestati juba varem kord, et mobiilID ehk Asan Imza’ga (lihtne allkiri - tõlkes aserbaidžaani keelest) tuleb ettevõtetel anda allkiri ka kõigile töölepingutele ning need seejärel riiklikku keskregistrisse kanda.

Selline üllatav, ent kahtlematult eesrindlik ja suurt läbipaistvust pakkuv otsus, mille sarnast pole ette näidata ka kaugeltki kõigil Euroopa riikidel, tõi kaasa tohutu tungi mobiilID kasutamise järele.

Hetkest, mis töövõtulepinguid sai riigis asuda sõlmima vaid elektrooniliselt, kukkus näiteks kolinal ümbrikupalkade maksmine ja inimeste illegaalne tööle võtmine

Mobiil-ID-d pakuvad Aserbaidžaanis juba kõik kolm mobiilioperaatorit - Azercell (Telia), Bakcell ja Azerfon. Paraku puudub aserbaidžaanlastel enese online'is tuvastamiseks ID-kaart ja neil tuleb seetõttu pass näpus oma SIM-kaarti maksuametis isikustamas käia. Tõsi, peagi on ka pangad sellist isikustamise teenust pakkuma hakkamas ning eritasu  eest saab tellida endale Mobiil-ID otse kontorisse või koju.

Väga suured on ka kehtestatud trahvid neile, kelle puhul tuvastatakse, et nende töövõtuleping pole mobiil-ID abil elektrooniliselt allkirjastatud ja töötaja pole kantud riigi elektroonilisse andmebaasi. Karistus võib ulatuda kuni 5000 euroni ühe sõlmimata lepingu eest.

Esimesena võimaldas mobiil-ID’ga oma e-teenustesse sisse logima asuda Aserbaidžaani maksuministeerium septembris 2013. Ka seal muutus see osaliselt lausa kohustuslikuks. Täpsemalt puudutas see ligi 12 000 riigi suuremat ettevõtet, kellele pandi kohustus allkirjastada oma käibedeklaratsioonid vaid mobiilID-ga.

Tänaseks on riigis 80 000 Mobiil-ID kasuatajat ja tehtud on nendega enam kui 20 miljonit transaktsiooni. Võrdluseks: Eestis on mobiilID kasutajaid hetkel ligi 130 000.

Mobiil-ID on integreeritud ka maksuameti kõnekeskusega – helistades kõnekeskuse numbrile 195, palub maksuministeeriumi teenindaja ennast autentida Mobiil-IDga ning selle autentimise käigus saab teenistuja näha, mis ettevõtjaga tegu on ja küsida, mis teenust soovib klient saada.

Tehnilise poole pealt – kui kõne läbi vormistatakse see ametliku kokkuvõttena, mille klient saab SMS-iga mobiilile ja kui kõik klapib, palutakse see tal Mobiil-IDga allakirjastada. See teenus on etiti populaarne ka uutel eksporditurgudel, kuhu «Made in Azerbaijan» bränditud Mobiil-ID viiakse.

Aserbaidžaan on oma regioonis seega kahtlematult edumeelseim e-riik ning oma roll on selles olnud kindlasti ka Eesti ettevõtjatel. Eesti riigiteenuseid ühendava x-tee lahenduse võtsid nad kasutusele juba aastal 2012 ning tänasel päeval on sellega liidestunud juba ligi 450 riigi e-teenust. Riigis tegutseb ka näiteks meie taksovahendusrakendus Taxify.

Nafta ja gaasiga enam maailma ei üllata

Nii X-tee kui mobiil-ID on riigis üles ehitanud eestlaste ettevõte B.EST Solutions. «Aserid on tõesti väga tublid, see oli esimene riik väljaspool Eestit, kus X-tee kasutusele võeti. Kui nad nii jätkavad, on neil aasta lõpuks juba 300 000 mobiil-ID kasutajat,» hindas riigi edusamme ettevõtte kaasasutaja Jana Krimpe, kes kunagi pidanud ka president Lennart Meri ja Arnold Rüütli kantselei nõuniku ametit.

Jana Krimpe

FOTO: Erakogu

Tema sõnul ulatub eestlaste riigiportaali aluseks oleva X-tee rajamise ajalugu Aserbaidžaanis juba aastasse 2009. Ettevõte käis toona idee riigijuhtidele välja, oldi avatud ja asi võeti üles. Palju abi oli ka Eesti poliitikute visiitidest. Lõpuks kuulutati välja riigihange, mille koostöös Cybernetica ja Aktorsiga võideti.

Sarnaselt meie eesti.ee keskportaalile on ühtsesse keskkonda kokku kogutud ka Aserbaidžaani riigi e-teenused – aadressiks on sellel www.e-gov.az. MobiilID-ga saab sisse logida veel ka näiteks kõikidesse sealsetesse interneti- ja mobiilipankadesse, kokku on neid 17.

«Aserbaidžaani juhid on selgelt aru saanud, et nafta ja gaasiga maailma enam ei üllata. Kui president aga saab minna ja tõdeda, et riigil on 300 000 või miljon mobiilID kasutajat – see oleks tõeline vau-efekt,» sõnas Krimpe.

MobiilID süsteem ise on Aseris üles ehitatud veidi teistmoodi kui Eestis: seal on eraldi sertifikaadid eraisiku, ettevõtja ja ametniku jaoks. Kokku on B.EST Solutinons sellised sertifikaate välja andnud ligi 300 000.

Samm edasi ka e-residentsusega, e-maksuametiga

Aserbaidžaan tegelikult Eesti eeskujul otsustas rakendada ka omal viisil e-residentsust. Ning ka see on üles ehitatud mobiiliteenustele ja kannab seetõttu nime mResidentsus.

«Töötatakse selle nimel, et kolme-nelja kuu pärast saavad kõik välismaalased taotleda Mobiil-ID’d kõikides Aserbaidžaani välisesindustest. mResidentsus annab võimaluse online's asutada firma Aserbaidžaanis, esitada oma maksustamisega seotuid dokumente, sõlmida töövõtulepinguid töötajatega, viia läbi kõik pangandusega seotud toimingud online's ja palju muud,» kirjeldas Jana Krimpe aserite tegemisi selles vallas.

mResidentsus

FOTO: asanimza.az

Veel näiteid e-tegemistest? Ettevõtjatele luuakse juba praegu vägagi kaasaegsek keskkonda Digital Trade Hub, mille kaudu on võimalik kõik toimingud teha veebis kõiki tehinguid, mis on seotud ekspordi-impordi tehingutega - tolli dokumendihaldusega, B2B lepingute sõlmimisega. Selle keskkonna arendamisel on alustatud ka riikidevahelise digiallkirjade tunnustamise protseduuridega.

«Eesmärgiks on toetada kõiki strateegilisi transiidi maršruute läbi Aserbaidžaani digitaalselt,» selgitas Krimpe. «Näiteks saab Itaalia firma esitada Aserbaidžaani tollile Itaalia digiallkirjaga kinnitatud dokumendi ning Aserbaidžaan pool kinnitab selle oma Mobiil ID-ga (Asan Imza). Mingi probleem pole ka Hiinas oleval ettevõtjal moodustada firma Aserbaidžaanis oleva ettevõtjaga ja seda kõike online’s. »

Lisaks on riigi toel loodud e-kaubanduse portaal Azexport.az, mis aitab kõik ekspordiga seotud protseduurid väga lihtsalt veebis vormistada. Sellega aitab riik väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel eksportida oma kaupu.

Portaal on ühendatud Alibaba, e-Bay ja allbiz  eKommerts platformidega. «Tänu sellele portaalile on ainult kolme kuuga sõlmitud ekspordi lepinguid kogusummas enam kui 100 miljoni USA dollari eest,» ütles Krimpe.

Innovatsioonipärleid leiab tänapäeval tõesti kõikjalt maailma otsest ning Aserbaidžaan oma piirkonna vaieldamatu IKT-liider.

Kindlasti on üheks ajendiks Aserbaidžaani puhul saanud üleilmse majanduskriisi järelmid ning naftaturul toimuv on ärgitanud riiki otsima kasvu teistest majandusvaldkondadest. Riigi rahvusvaluuta devalveerus ainuüksi viimase aasta jooksul 10,1 protsent. Edusamme on tõesti tehtud - naftasektoriväline tööstustoodang kasvas möödunud aasta 5 protsenti ning käesoleva aasta esimese kolme kuuga veel 2,4 protsenti.

Riigis tegutseb hetkel 32 panka, kuid majanduskriis on sulgenud neist mitmeid ning konsolideerumisprotsess saab sel aastal kindlasti jätkub. IKT-sektorilt loodetakse 2020. aastaks 9 miljardi dollari väärtuses tulu riigikassasse.

Veel sel aastal plaanib riik asuda ise mobiiltelefone ja arvuteid kokku panema.

Tagasi üles