/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/04/6620481t1h4804.png)
Tallinnas Ülemiste keskuses paiknev infotabloo pahandas möödunud nädalal külastajaid kasuliku majajuhi asemel sulaselge pornoga, kuna selle süsteemid polnud piisavalt turvatud ja olid seeläbi avatud ka pahatahtlikele häkkeritele.
Ülemiste turvaauguga vallatlenud nolgid paiskasid porno infotabloole (10)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kahetsusväärne ja üksjagu ehmatav on see juhtum igatahes,» tõdes Ülemiste keskuse turundusjuht Kristina Antšak juhtumi järel sotsisaalmeedias.
Ülemiste keskuse kõiki digiekraane opereerib Digiekraanid OÜ, kes vastutab ka nende tehnilise poole heakorra eest. Selle ettevõtte poole Ülemiste keskus 28. aprillil kell 20.31 ka pöördus.
Nimelt oli ilmnenud, et poodide plaani kuvava digitaalse majajuhi skeemil vaatasid toidu- kinga- ja pudi-padi-poodide pindadelt hoopis vastu ebasündsates poosides alasti mehed ja naised, kes tegelesid seal avalikku ruumi vägagi mittesobivaga.
«Lühiajalise tehnilise rikke tõttu ühel keskuse puutetundliku majajuhi ekraanil õnnestus keskuse külastajal pääseda ligi veebibrauserile, mille kaudu sai ta külastada oma lemmiksaiti. Rike oli lühiajaline ja sai hetk hiljem kõrvaldatud,» kõlas Digiekraanide selgitus kaubanduskeskusele.
Ettevõte kinnitas ühtlasi, et samal õhtul riket kõrvaldama asunud tehnik viis sarnase juhtumi kordumise võimaluse tulevikus miinimumini.
«Tegu oli pahatahtliku aktsiooniga. Turvakaameratest hiljem olukorda uurides selgus, et ekraani kallal «toimetasid» kolm noormeest, kellele see «kunstižanr» ja selle levitamine ilmselgelt suuremat sorti huvi ja elevust pakub, nii et otsustasid pisut «nalja» teha,» lisas Ülemiste keskuse turundusjuht.
Tema sõnul oli see juhtum digitehnikutele hea õppetund. «Ja samas ka meeldetuletus kõigile meile, kui haavatavad me seesinatsel tehnikaajastul oleme,» lisas ta.
Niisiis on tegemist sulaselge uue aja asjade interneti ajatu probleemiga – nutitelefoni suudab üle koduvõrgu või Bluetoothi televiisoriga ühendada juba iga teismeline.