Kogu maad katva kiire interneti võrgustiku EstWin teenuse hind on sel aastal telekomiettevõtetele juba kaks korda ligi kümnendiku võrra langenud, kuid võrku haldav sihtasutus ELASA ei soovi täpsustada hinnalanguse täpsemaid põhjusi.
Telekomid said suure hinnaalanduse, põhjused salajased
ELASA teatas eile, et kiire interneti kaablirendi hind langes 1. maist ühe euro võrra ehk 12 protsenti kilomeetri kohta väiksemaks. Tegemist on juba teise hinnalangusega lühikese perioodi jooksul. Viimati langetati samas ulatuses hinda märtsis.
Teates toodi välja ka põhjus: hinnalanguse taga on rendimahtude oodatust kiirem kasv ja sellest johtuvalt paranenud võrgu kasutamise efektiivsus.
«Arvestades meie majandustegevuse kasumit mittetaotlevat iseloomu, käesoleva aasta tulude laekumise prognoosi ja sideettevõtete jätkuvalt suurt huvi maapiirkondi katva EstWin baasvõrgu vastu, otsustasime lühikese perioodi jooksul taas võrguteenuse hinda langetada,» kõlas võrku arendava Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse juhi Priit Soomi selgitus.
Kuna Eestis on aastaid kestnud saaga selle ümber, et telekomidel puudub ärihuvi põhivõrgust nn viimane miil lõpptarbijateni viia ja ühendada selle asemel võrguga üha uusi mobiilimaste, siis tundis Postimees täpsemalt huvi, kas olukord on tõesti pöördunud ning milline on täpsemalt «rendimahtude oodatust kiirem kasv».
Vastused sellele küsimusele jäid aga pehmelt öeldes ümmarguseks.
«Konkreetne numbriline rendimahu muutus perioodil märts-mai ei peegelda otsuse tagamaid, pigem võimaldab hinda langetada planeeritust suurem rendihuvi. Meie jaoks on oluline pikaajaline kulu-tulu tasakaal, mitte niiväga see, mis täna või käesoleval kuul toimub. Lühidalt võib öelda, et tegelikkuses on rendimahud ületanud prognoose, mistõttu on olnud võimalik hinda korduvalt langetada,» kõlas Priit Soomi täiendav selgitus.
Kas tõesti saab vaid eeldatav huvi olla hinnalanguse põhjuseks – Postimees ei jätnud jonni ja uuris veel kord, millised ikkagi olid prognoosid ja milline reaalsus. Vastus jäi ikka saamata, näitajatega salatsemine jätkus ja selle asemel saime «indikatsioone».
«Paraku ELASA ei avalda antud hetkel täpseid numbreid ja eelarveprognoosi, ent saan öelda, et kiurendi kogupikkus on aasta algusest aprilli lõpuni kasvanud 18 protsenti, mis annab mõningase indikatsiooni,» jäi viimaseks selgituseks.
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus ehitab välja üle 6000 kilomeetri kaabelvõrku, millest praeguseks on valmis kolmveerand. Sihtasutuse asutajad on majandusministeeriumi kõrval telekomiettevõtted ise.
Aastaks 2018 valmib üle-eestiline fiiberoptiliste kaablite võrk, mille tulemusena jõuab kiire interneti võimalus lähemale kui poolteist kilomeetrit 98 protsendile kõigist majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest.