Autojuhid on hämmastunud: miks on ARK hakanud autosid üles pildistama?

ARK hoone Tartus Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Kõik sõidukite esmaregistreerimisega kokku puutunud inimesed on nähtavasti tähele pannud märtsis tekkinud müstilist uuendust – autoregistrikeskuste töötajates on saanud ühtlasi fotograafid, kes kõik masinad igast küljest ja kapoti altki üles pildistavad.

Miks, mis puhul, mis ajast ja mille alusel, mis nendest fotodest edasi saab? Kellele ja mis juhul neid vaja on? Uurisime maanteeametist järele.

«Registreerimiseelses tehnonõuetele vastavuse kontrollis, mida viiakse läbi maanteeametis, tehakse sõidukist vähemalt viis fotot. Kõikide sõidukite suhtes on selline nõue kehtestatud alates 13.03.2017. Enne seda kehtis fotode nõue osaliselt - näiteks tüübikinnituse puhul),» vastas maanteeameti tehnoosakonna tüübikinnituse ekspert Rait Parve.

Täpsemalt tehakse fotod sõidukist diagonaalvaates (esiosa ja vasakkülg ning tagaosa ja paremkülg), läbisõidunäidikust, andmesildist ning sõiduki kerele või raamile kantud tehasetähisest (VIN-koodist).

Rait Parve sõnul salvestatakse fotod liiklusregistris elektroonilise registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli akti manusesse.

Statistikaameti andmeil esmaregistreeriti näiteks märtsis Eestis 8780 sõidukit. See teeb siis kokku 43 900 fotot kuus ja 526 800 ehk enam kui pool miljonit fotot aastas – tekkimas on üüratu fotode andmebaas. Tundub tohutu täiendava töökoormusena. Aga miks see kõik?

Põhjus: võitlus korruptsiooniga

Uurisime maanteeametist ka seda, milleks neid fotosid tehakse ja kuidas neid hiljem mõne sõiduki paremkülje fotot kasulikult kasutada saaks. Pildile ei õnnestu nähtavasti jäädvustada midagi sellist erilist, mis poleks hiljem kerge vaevaga muudetav või mis oleks väga eriline.

«Eelkõige oli töökorralduse muudatus vajalik ennetamaks korruptsiooni, tagamaks parema järelevalve ja vajadusel kiire andmeparanduse,» kõlas Rait Parve vastus neile küsimustele.

(Meeldetuletuseks: korruptsiooni all peetakse tavaliselt silmas altkäemaksu võtmist ja muid ametiseisundi kuritarvitamisi).  

Maanteeameti sellisele tegevusele annab aluse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nimega «Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord», kus on kirjas, et registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli akt võib omada asjakohaseid elektroonilisi manuseid.

MKM: meie põhjust ei tea

Täpsemat põhjust masspildistamisele ei osanud anda ka majandusministeeriumi veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Sven Nurk.

«Ministri määrus ei kohusta sõidukeid pildistama. Mis eesmärgil maanteeamet sõidukeid pildistab, seda oskab kindlasti maanteeamet ise paremini kommenteerida, kuna see puudutab maanteeameti sisemist töökorraldust,» märkis Nurk.