Harjumaa valdadel sai mõõt täis – sünnib uus internetiettevõte

Olav Harjo. Foto: PP

Kõik Harjumaa omavalitsused on jõudnud otsusele luua ühine võrguettevõte, et viia ise ülikiiret internetti võimaldav valguskaabel elanikeni, kelle puhul kommertsoperaatorid seda otstarbekaks pole pidanud.  

Harjumaa Omavalitsuse Liidu (HOL) raames käivitatud projekt kannab nime DigiMaa ning praegu kogutakse selleks veel elanike sooviavaldusi. Uurisime DigiMaa projektijuhilt Olav Harjolt, mis saab täpsemalt toimuma majandusliku poole pealt nii elanike kui teenusepakkujate jaoks.

Kuidas on plaanis lahendada loodava lairibavõrgu omandiküsimus – kas see saab näiteks kuuluma omavalitsustele – igale vallale täpselt nii palju, kui tema territooriumile seda rajatakse?

Rajatava võrgu omandiküsimus otsustatakse omavalituste poolt HOLi volikogus. Aga praeguste plaanide kohaselt luuakse üks võrguettevõte (MTÜ, SA või OÜ), mis hakkab kuuluma HOLile. Seega hakkavad omavalitused olema võrgu omanikud läbi HOLi.

Sellise mudeli korral ei kajastu võrguettevõtte kohustused omavalitsuste kohustuste hulgas, omavalitsustel ei teki mingeid riske seoses võrguettevõtte tegevusega vms. Samas on võrguettevõte ikkagi omavalitsuste mõju all ning omavalitsused saavad suunata võrguettevõtte tegevust.

Kuidas plaanitakse loodava võrgu kaudu interneti jms sisuteenused reaalselt lõpptarbijateni viia – kas Telia ja Starman/Elisa peavad selleks asuma iga valla käest eraldi võrku rentima, kas rendi eeldatavad hinnad on juba välja arvutatud – kuidas see hind kujuneb? Või saavad teenusepakkujad kasutada seda võrku tasuta ning selle kasutamise maksab kinni lõpptarbija?

Kuna kogu võrk hakkab kuuluma loodavale võrguettevõttele, siis sõlmivad kõik teenusepakkujad võrgukasutamise lepingu võrguettevõttega, mitte iga omavalitsusega eraldi.

Teenuse ahel on järgmine: lõpptarbija ise otsustab, millise teenusepakkuja kliendiks ta hakkab (igaüks saab valida endale teenusepakkuja); lõpptarbija valib välja endale sobivad teenused, sõlmib teenusepakkujaga lepingu, arveldab ja suhtleb edaspidi ainult teenusepakkujaga (kui soovib võib ka vahetada teenusepakkujat).

Lõpptarbija tasub teenusepakkujale tavalist teenuste kuutasu ja sellele ei lisandu mingeid võrgutasusid vms. Lõpptarbija ja võrguettevõtte vahel peale liitumist mingit arveldamist ei toimu.

Teenusepakkuja tasub lõpptarbijalt saadud igakuisest tasust osa ära võrguettevõttele (jääb vahemikku 6–10 eurot). Selle rahaga teenindab võrguettevõte võrguehituseks võetud laenu ja katab oma tegevuskulud. 

Kellele maksab lõppklient liitumistasu (seda, mida praegu küsitluste raames neilt küsitakse) ning ka sellele järgnevad ka regulaarsed kasutamise maksed?

Tarbija maksab ühekordse võrguga liitumistasu võrguettevõttele. Edasised kuutasud tasub teenusepakkujale.

Kas MKMiga on läbirääkimised peetud ja riik on valmis projekti mõne meetme raames rahastama – mis mahus või mis osakaaluga kogu projekti maksumusest?

Valitsus on eraldanud kinnitatud eelarve strateegias «viimase miili» projektidele aastateks 2018 ja 2019 mõlemal aastal 10 miljonit eurot, ehk kokku 20 mln eurot. MKMile (minister Urve Palo) on antud ülesandeks välja töötada meetme määrus selle raha eraldamiseks. Meetme määrus peab kooskõlastamisringile jõudma veel selle kuu jooksul, siis saab sellega täpsemalt tutvuda.

MKM tutvustab eelduste kohaselt seda määrust ka 17.05 kl 10.00 riigikogus toimuval lairiba päeval. Aga niipalju, kui meile on siiani tutvustatud, hakatakse toetama omavalitsuste valitseva mõju all olevat võrguettevõtet. Toetatakse ainult vähemalt maakonna suurusi projekte. Toetatakse ainult ühte projekti maakonna kohta. Toetuse määr on 35 protsenti kogu projekti maksumusest.

Räägitud on sellest, võrgu rajamiseks plaanitakse võtta pikaajalist laenu – milliste tulude pealt asutakse seda tagasi maksma?

Laenu hakatakse tagasi maksma teenusepakkujate käest saadavatest võrgu kasutuse tuludest. Lisaks hakatakse kolme-nelja aasta pärast välja ehitama mobiili 5G võrku. Kuna 5G võrgus saab olema vähemalt sada korda rohkem tugijaamasid, kui 4G võrgus ning kõik need tugijaamad peavad olema ühendatud valguskaabliga, siis kasvab mõne aja pärast vajadus valguskaablite järgi kõikjal üle Eesti hüppeliselt.

Seega saab võrguettevõtte üks tuluallikas olema ka valguskaablikiu rent mobiilioperaatoritele.

Mis on treinud võimalikuks selle, et vallad on just nüüd sellise koostööni jõudnud, kas kuskil on avanenud uued rahakraanid või enam oodata pole lihtsalt võimalik ja ootamisest on mõõt täis?

See kõik on saanud nüüd võimalikuks eelkõige tänu riigikogule ning selle lairiba toetusgrupile. Ilma Tanel Talve, Andres Metsoja ja paljude teiste riigikogu liikmete aktiivse tegutsemiseta ei oleks seadusemuudatust, mis teeb võrkude rajamise odavamaks ega ka riigi rahalist toetust võrkude ehituseks.

Aga loomulikult on siin oma osa siiski ka kohalikult initsiatiivil. Mitmed omavalitsused on aru saanud, et kui ise ei hakka asja ajama, siis ei jõua lairibaühendused kunagi paljude kodude ja ettevõteteni. Ja eks nii Harjumaal kui ka Pärnumaal on sellist ettevõtlikust omavalitsusjuhtide seas võib olla natuke rohkem kui mujal.

Taust

Harjumaal alustati kogu maakonda hõlmava lairibaühenduse projektiga DigiMaa aprilli alguses.  DigiMaa eesmärk on tagada kõigile Harjumaa kodudele, ettevõttetele ja asutustele võimalus liituda valguskaabliga, mis võimaldab ülikiiret internetiühendust, televisiooni- ja telefoniteenuseid ning mitmeid teisi nüüdisaegseid lisateenuseid.

DigiMaa projektiga on liitunud kõik Harjumaa omavalitsused, projekti juhib Harjumaa Omavalitsuste Liit.

DigiMaa projektis osalevad Aegviidu vald, Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Keila linn, Keila vald, Kernu vald, Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, Loksa linn, Maardu linn, Nissi vald, Padise vald, Paldiski linn, Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue linn, Saue vald, Vasalemma vald, Viimsi vald, Tallinna linna Pirita linnaosa.