Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Läänemaa elanikel tekkis just ülikiire interneti võimalus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Internetikaablid.
Internetikaablid. Foto: Panther Media

Kõik Läänemaa vallad otsustasid liituda seni Harjumaad hõlmanud projektiga DigiMaa, mis viib riigi toel ülikiire lairiba interneti kõigi soovijateni.

«Just eile sain kinnituse, et kõik Läänemaa vallad on avaldanud soovi projektiga liituda,» ütles Digimaa projektijuht Olav Harjo täna riigikogus lairiba erikomisjoni istungil.

Harjumaa omavalitsused on jõudnud otsusele luua ühine võrguettevõte, et viia ise ülikiiret internetti võimaldav valguskaabel elanikeni, kelle puhul kommertsoperaatorid seda otstarbekaks pole pidanud.

Harjumaa Omavalitsuse Liidu (HOL) raames käivitatud projekt kannab nime DigiMaa ning praegu kogutakse selleks veel elanike sooviavaldusi - seda kuni jaanipäevani. Kuu ajaga on laekunud juba 8000 sooviavaldust.

Kogu võrk hakkab kuuluma loodavale võrguettevõttele ning teenusepakkujad – näiteks Telia või Starman - sõlmivad võrgukasutamise lepingu, et internet ja teleteenused tarbijateni viia.

Valitsus on eraldanud kinnitatud eelarve strateegias «viimase miili» projektidele aastateks 2018 ja 2019 mõlemal aastal 10 miljonit eurot, ehk kokku 20 mln eurot. MKMile on antud ülesandeks välja töötada meetme määrus selle raha eraldamiseks.

MKM-i plaanide kohaselt  hakatakse toetama omavalitsuste valitseva mõju all olevat võrguettevõtet. Toetatakse ainult vähemalt maakonna suurusi projekte ja ainult ühte projekti maakonna kohta. Toetuse määr on 35 protsenti kogu projekti maksumusest. Ülejäänud osa peavad jagama omavahel omavalitsused laenuna (50 protsenti) ja tarbijad liitumistasuna (15 protsenti).

Seni on arvatud, et ühe pere jaoks võiks liitumistasu hinnaks kujuneda ligikaudu 300 eurot. Võrdluseks: suured telekomiettevõtted on küsinud liitumistasudena 11 000 euro kanti ulatuvaid summasid, et valguskaabel mõnda tallu viia.

Olav Harjo ei välistanud, et omavalitsuse loodav ettevõte luuakse kahasse mõne telekomiettevõttega.Reaalne võrkude ehitamine algab 2018. aastal.

Sarnane projekt, nimega Digitee, on käivitatud ka Pärnumaal - sellel on hetkseisuga 8259 kindlat klienti ning projekti maksumuseks enam kui 12 miljonit eurot. Koguni 80 protsenti valguskaablist viiakse klientideni mööda Elektrilevi elektriposte  - sellest Eesti Energia tütarettevõttest võib saada ka ettevõtte Digitee osanik või partner.

Elektrilevi teenuste arendamise juht Taavo Randna sõnul ollakse Pärnumaal hetkel veel äriplaani arutelu staadiumis. Juuni keskpaigaks selgub, kas Elektrilevi jaoks on projekt äriliselt huvipakkuv.

MKM ongi välja arvutanud, et riigi abi võib jätkuda kolme-nelja maakonna lairibaprojektide toetamiseks.

«Saab küll kui tahta,» kõlasid riigikogu lairiba toetusrühma esimehe Andres Metsoja sõnad tunnustamaks Lääne-, Pärnu- ja Läänemaa initsiatiivi lairiba võrgu viimisel oma elanikele.

Tagasi üles