/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/06/6413747t1h7a1c.jpg)
Eesti riik on võtnud suuna asuda looma e-teenuste komplekte, kus ühe sündmuse registreerimisel saab ühe korraga korda ajada muud sellega seotud asjaajamised. Riigiportaali eesti.ee suund on aga jätkuvalt lingikoguks saamine.
Riik asub looma e-teenuste komplekte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie pikem siht on aga jõuda sinna, et ei eesti.ee ega muud portaalid ei oleks üldse vajalikud. Tahame tugevalt minna edasi arendama ringi e-teenuseid terviklikuks elu- ja ärisündmuste komplektiks, mis toimivad proaktiivselt ja automaatselt ehk näthamatult,» ütles Postimehele majandusministeeriumi IT-asekantsler Siim Sikkut.
Ta tõi ühe näitena lapse sünni, kus meditsiinitöötajad haiglas teevad sissekande riik rahvastikuregistrisse, misjärel riik ei oota nime panemise, toetuste, lasteaiajärjekorra avaldusi, vaid ise saadab küsimuse nime ja lasteaiaeelistuste ja pangakonto numbri kohta meili ja teeb sealt vastusest haldusotsused kohe ära.
Mis puutub portaali eesti.ee, siis selle suund jätkub praegu nii, nagu see on seni võetud.
«Teenuste eest peavad vastutama asutused ise, kes teenust osutavad ning kelle hallata on ka selleks vajalikud andmekogud. Eesti.ee on ka edaspidi infovärav, mille kaudu leiab tee eri asutuste e-teenusteni – aga teenused ise ei ole teenused samas keskkonnas,» ütles Sikkut.
Eesti.ee kaudu on samas võimalik edasi terviklikult järge pidada oma õigustel ja kohustustel erinevate elusündmuste korral ja ka oma andmete üle.
«Ütlen juurde, et eesti.ee väravana toimimine aitab muuhulgas vältida teenuste dubleerimist erinevates keskkondades, mis oleks asutustele ebamõistlikult kulukas, ning hajutab turvariske küberrünnete korral, mil ühe teenuse tõrgete puhul ülejäänud teenused jäävad endiselt toimima,» lisas Sikkut.