Eesti kaotab dokumendid ära

Dokumendid prügikasti Foto: Marko Saarm / Sakala

Eesti riik tahab saada ainsaks riigiks, mis ei loobu pelgalt paberdokumentide kuhjade tootmisest, vaid kaotab ametlikus asjaajamises täielikult ära igasuguste dokumentide edasi-tagasi liigutamise ja asendab selle vaid neis sisalduva kasuliku informatsiooni vahetamisega.

«See on tegelikult suur asi. Eestist saab maailma esimene riik, kes ei aja enam asju dokumentidega - vahetatakse vaid informatsiooni. Selle implementeerimine võtab aega paar aastat, kuid näitab, et valitsus tahab olla dünaamiline ja mitte olla kinni dokumentides,» kuulutas riigikantselei innovatsiooninõunik Marten Kaevats Tallinnas sel nädalal peetud konverentsi Latitude59 pealaval tuhandetele väliskülalistele (vaata videot 34. minutist).

Kaevats viitas valitsuses neljapäeval vastu võetud määrusele teenuste korraldamise ja teabehalduse uutest alustest, mis on tulemiks aastaid tagasi alanud nullbürokraatia projektile ja mis saab lähema kahe-kolme aasta jooksul kohustuslikuks kõigile riigiasutustele ja omavalitsustele.

Eesti riik on nimelt aru saanud, pole enam võimalik jätkata süsteemiga, kus ametlikku teavet inimeste,  asutuste ja kõige muu kohta tekib järjest enam ning seda kuhjub hoomamatul kujul väga erinevatesse dokumendihaldussüsteemidesse, andmebaasidesse ja arhiividesse. Suur osa sellest dokumentidesse vorbitud teabest on seejuures täiesti kasutu, aegunud ja dubleeriv ning keegi ei saa enam aru, millise inimestele ja ettevõtetele kasuliku teenuse jaoks neid kogutud on.

«Üha enam peab tekkima selliseid teenuseid, nagu praegu näiteks eeltäidetud tuludeklaratsioon või lapsele automaatselt antav ravikindlustus,» kõlab nüüd määruse eelnõus riigiasutustele antav korraldus. Selles tõdetakse, et Eesti riigis pole täna enam ühtegi avalikku teenust, mida ei saa osutada elektrooniliste kanalite kaudu ning see loob võimalused asutuste muutmise uue ajastu teenusepakkujateks.

Täpsemalt tuleb nüüd kõigil riigiasutustel aasta jooksul enda kogutavad andmed üle revideerida ja panna need olulisuse edetabelisse lähtudes sellest, millist väärtust need ühiskonnale annavad. Edasi tuleb välja mõelda, kuidas vahetada infot teiste asutustega nii, et inimeste elusid puudutavate elusündmuste puhul neist kasulikke teenusepakette moodustada. Eesmärgiks on koondada mitme asutuse teenused nii, et kasutaja vaates näib see üheainsa sujuva teenusena.

Edasi saab määravaks infosüsteemide tarkus ja nende nutikas kasutamine - andmekogudesse kogutud faktide ja andmete põhjal hakkab riik ise inimestele teada andma, millal neil tekib kas kohustused või õigused hüvedele ja soodustusele.

Ja mitte ainult teada andma, vaid ka pakkuma. Nagu praegu kogub maksuamet pankadelt ja kõigilt tööandjatel kokku maksuanded ja loob neist eeltäidetud deklaratsiooni, või nagu antakse  vastsündinud lapsele ravikindlustus ja kantakse ta ema raviarsti nimistusse.

«Peaaegu automaatselt toimivad meil näiteks maanteeametis autode ost ja müük, juhilubade vahetus või maksu- ja tolliametis eeltäidetud tuludeklaratsioon. Kuid ettevõtte käivitamisel, lapse sünnil või abiellumise korral nime vahetades on jätkuvalt vaja pöörduda erinevate asutuste poole eraldi. Need sündmused saab siduda üheks ja õigeaegselt nähtamatuna toimivaks tervikuks, tehes sellega inimeste ja ettevõtjate asjaajamise riigiasutustega lihtsamaks – sest asjad saavad kas automaatselt aetud või maksimaalselt ühe teeninduskontaktiga,» selgitas ettevõtlusminister Urve Palo.

Majandusministeeriumi IT-asekantsler Siim Sikkut ütles aga Postimehele, et riigi pikem siht on jõuda sinna, et ei eesti.ee ega muud portaalid ei oleks enam inimestele ja ettevõtetele üldse vajalikud.

«Tahame tugevalt minna edasi arendama ringi e-teenuseid terviklikuks elu- ja ärisündmuste komplektiks, mis toimivad proaktiivselt ja automaatselt ehk nähtamatult,» ütles Sikkut.

Traditsiooniliste dokumentide osakaal Eesti avaliku sektori teabes on küll drastiliselt vähenenud. Samas vahetati ainuüksi 2014. aasta IV kvartalis vähemalt kolm miljonit paberdokumenti, ligi 800 000 ametlikku e-kirja ja 60 000 infosüsteemide andmevahetuskihil X-tee toimiva dokumendivahetussüsteemi DVK kaudu saadetud elektroonilist dokumenti.