Economist: Eesti on maailma tehnoloogialiider ja aluse pani sellele Mart Laar

Mart Laar.

FOTO: Toomas Huik

Majandusväljaande The Economist hinnangul on Eestist saanud maailma tehnoloogialiider ning sellele teekonnale pani aluse Mart Laar juba aastal 1992.

«Kui Eesti 1991. aastal pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist taasiseseisvus, oli vähem kui poolel elanikkonnast telefoniühendus ning ainsaks sõltumatuks lingiks välismaailmaga oli välisministri aeda peidetud Soome mobiiltelefon. Kaks aastakümmet hiljem on ta maailma tehnoloogialiider,» kirjutab The Economist oma ajaveebis.

Selle väite illustreerimiseks tuuakse Skype, Kazaa, internetihääletus, suured internetikiirused, e-teenused ja maailma parim startup'ide suhtarv elanikkonna suurusesse.

The Economisti hinnangul pani neile arengutele aluse aastal 1992 peaministriks olnud Mart Laar, kes puhus elu sisse seisvale majandusele ja andis Eestile proportsionaalse tulumaksu, vabakaubanduse, kindla raha, erastamise ja ettevõtete kiire asutamise.

Väga oluliseks sai ka asjaolu, et nõukogudeaegne infrastruktuur oli nõrk ning Eestil oli võimalus kõike alustada puhtalt lehelt. Seejuures loobuti paljude iganenud nähtuste ülevõtmisest – näiteks soomlaste analoogtelefonide süsteemi ülevõtmise asemel asuti looma kohe oma ja digitaalset ning paberipõhise maaregistri asemel loodi kohe samuti digitaalne. Noored ministrid olid internetiusku.

«Me jätsime lihtsalt teatud asjad vahele,» meenutas ekspresident Toomas Hendrik Ilves.

Edasi tuli juba koolide varustamine arvutite ja internetiga aastast 1998 ning kaks aastat hiljem Eestile kuulsust toonud deklaratsioon internetist kui inimõigusest. Skype’i müümine 2,6 miljardi dollari eest eBayle aastal 2005 lõi aga uue siinsete investorite põlvkonna, kes paigutasid hästi oma saadud kogemused ja raha. Siinsed startup'id on sunnitud kohaliku turu väiksuse tõttu looma tooteid algusest peale mõeldes üleilmsele turule.

Maailmapanga andmeil registreeriti Eestis 2011. aastal 14 000 ettevõtet, mis on 40 protsenti enam kui aastal 2008. Kõrgtehnoloogiline tööstus toodab täna 15 protsenti SKTst.

Tagasi üles