Eesti esimene õigusrobot on nii intelligentne, et saab seaduste mõistetest aru

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Õigusrobootika konkursi võitjad

FOTO: Korraldajad

Eesti Advokatuur ja Tartu Ülikool korraldasid hiljuti esimese ja omanäolise õigusrobootika konkursi, mille võitnud lahendus ei leia mitte ainult sobivaid õigusalaseid mõisteid üles, vaid saab neist ka aru.

Peaauhinna pälvinud meeskonda kuuluvad tehisintellekti arendusega tegelev ettevõtja Roland Pihlakas, Tartu Ülikooli juuratudeng Margot Maksing ja Tallinna Tehnikaülikooli IT-tudeng Mirell Krain ja Lundi Ülikooli äriõiguse tudeng Vahur Onton.

Võidutöö võimaldab teostada semantilist otsingut õigusaktidest, kohtulahenditest ja muudest allikatest. Kusjuures selles kasutatakse algoritmi, mis õpib kasutajatelt ja annab seeläbi järjest täpsemaid vastuseid.

«Meie toode võimaldab teostada semantilist sõnaotsingut seadusetekstidest - Eesti ja Euroopa Liidu seadusandlusest. Ja mille poolest ta erineb teistest loodud lahendustest, on see, et see sõna, mille järgi otsitakse seadusetekste, ei pea konkreetselt sisalduma selles seaduses. Algoritm, mida me kasutame, on võimeline mõistma selle sõna sisu ja ta pakub sellele võimalikke vasteid,» selgitas üks võidutöö loojatest Mirell Krain.

Kraini sõnul on praegu lahenduse kasutajateks nii õigusasjatundjad kui ka tavainimesed. Peagi muutub lahenduse prototüüp avatuks laiemale kasutajate ringile.

2016. aasta suvel väljakuulutatud konkursi eesmärk oli leida tehnilisi lahendusi õigusnormide kiiremaks leidmiseks.

Eesti Advokatuuri esimehe Hannes Vallikivi sõnul on Eesti suurepärane koht uue tehnoloogia arendamiseks, kuna kasutajad on valmis uusi lahendusi katsetama ja pea kogu õigusteave on elektroonilisena kättesaadav.

«Vaadates ligipääsu kaasaegsetele statuutõiguse ja pretsedendiõiguse tööriistadele, on kogu Euroopa USAst kaugel maas. Ma arvan, et kõigil võistlusele esitatud töödel on võimekust seda olukorda muuta. Ma julgeksin isegi öelda, et Eestil on läbi koostöö ja siin tehtava teadustöö potentsiaali muutuda juhtivaks jõuks Euroopa õigusmaastikul,» sõnas žürii liige Anna Ronkainen, ühe juhtiva rahvusvahelise õigustehnoloogia startup’i TrademarkNow teadlane ja üks asutajatest.

Konkursile laekus kokku viis tööd, millest finaali pääsesid kolm. Konkursi toetajate esindajatest koosnev žürii otsustas välja anda 6000 euro suuruse peaauhinna ja kaks 2000 euro suurust ergutuspreemiat.

«Eesti on suurepärane koht uue taolise  tehnoloogia arendamiseks, kuna kasutajad on valmis uusi lahendusi katsetama ja pea kogu õigusalane teave on elektroonilisena kättesaadav,» märkis Hannes Vallikivi.

Tagasi üles