Pikem eluiga teeb paratamatuks meditsiinirevolutsiooni

EIT Health juht Sylvie Bove ja Euroopa meditsiinistartupid

FOTO: eit

Inimeste heaolu hüppelise suurenemise ja eluviisi paranemise tõttu on hakanud eurooplased nii vanaks elama, et riiklikud sotsiaal- ja meditsiinisüsteemid on viimase piirini viidud. Ainus viis olukorrast välja tulla on võtta kasutusele uued tehnoloogiad ja rahastamise mudelid.

Euroopa meditsiinistartuppide juhid Pariisis

FOTO: eit

EIT juht Martin Kern

FOTO: eit

Klassikaline mudel, kus inimesi jooksutatakse päevast päeva mööda meditsiiniasutusi, ei toimi enam. Ainus lootus on, et inimesed võtavad ise vastutuse oma tervise eest ning moodsad süsteemid on neile abiks. Sellisele järeldusele jõudsid möödunud nädalal Euroopa innovatsiooni ja tehnikainstituudi (EIT) kutsel Pariisis kokku tulnud meditsiinivaldkonna säravamad idufirmade liidrid, teadlased ja novaatorid.

«Tervisevaldkonna areng ja majandusliku heaolu suurenemine viimase saja aasta jooksul on inimeste oodatavat eluiga märgatavalt kasvatanud. Iseenesest on see väga positiivne. See tähendab aga, et inimesed elavad kauem, kuid krooniliste haiguste tõttu on nad ka kauem haiged,» tõdes EIT tervisevaldkonna juht Sylvie Bove.

Euroopa demograafilist arengut arvestades ei jää riikidel muud üle kui hoida vanad ja vähenenud töövõimega inimesed aktiivselt ja tervena kauem tööturul, saata nad märgatavalt hiljem pensionile ja suuta neile endiselt pakkuda head terviseteenust.

Ja mis vähemalt sama oluline: võimaldada neil elada õnnelikku elu. Vastasel juhul läheksid Bove sõnul väljakannatamatult suureks nii kulutused tervishoiule kui ka riikide sotsiaalsüsteemidele laiemalt.

Siin tulebki appi meditsiin, millesse on Euroopas asutud investeerima tohutuid summasid. Kliiniline ravi, diagnostika, ravimid, töökohtade arendamine ning ennekõike tarbijatele mõeldud tooted – kogu see kupatus vajab revolutsiooni.

-Tuluke läheb põlema

Suures pildis vajavad arstid ja patsiendid enda kõrvale üliintelligentset süsteemi, mis suudab ammutada infot kõigest, millel on seos inimese tervisega. Mis oleks, kui kuskile jookseks kokku inimese geeniajalugu ja randmeseadmetest laekuks infot organismis toimuva kohta?

Lisaks tuleksid klassikalised andmed perearsti juures käimistest ja ostetud ravimitest, kogutud andmed eluviisi kohta sotsiaalvõrgustikest, ametiga kaasas käivad riskid ja miks mitte ka toidupoe ostunimekirjad kui parimad viited nähtustele, mis võivad inimese tervise kihva keerata.

Mis oleks, kui need süsteemid oleksid nii targad, et suudavad sel viisil kogutud infot läbi hekseldada ja anda ise inimestele ja arstidele teada, kui kellelgi on vaja oma elus midagi muuta või äärmisel juhul arsti juurde minna, mitte tugineda pelgalt inimeste enesetundele ja hirmudele, nagu see meil praegu tavaks on?

Selliseid süsteeme just luuaksegi praegu: me kuuleme juba homme Postimehe veebiväljaande vahendusel Rootsi ja Eesti ülikoolide sellelaadsest põnevast algatusest.

Need lahendused vabastaksid inimesed asjatult arstide vahel jooksmisest ja suunaksid neid enam ise oma tervise eest hoolt kandma ja annaksid neile tegeliku kontrolli oma tervise üle.

Kuid targaks ja liidestamisvõimeliseks peavad saama kõik selle ahela lülid. Ka kõige igapäevasemad, olgu või meie nutikellad.

Vaja on ühendavat lüli või vihmavarju ning EIT püüab täita mõlemat rolli. EIT alustas meditsiinivaldkonna idufirmade toetamist projektide kaudu aastal 2014 ning eesmärk on välja töötada just kogu Euroopat hõlmavad lahendused.

«Meie vaatenurgast on see valdkond üks võtmetähtsusega väljakutsetest. Innovatsioonipotentsiaal on siin tohutu, see mõjutab otseselt kõiki inimesi ja nad kõik tunnevad selle tulemusi isiklikult,» ütles Postimehele EIT juht Martin Kern.

Idufirmade rolli nimetas Kern meditsiini arengus kõige olulisemaks: uusi ideid on kõige parem ja kiirem testida just väikeettevõtetes. Alles seejärel saab tulla kõne alla nende liitumine näiteks mõne suure ettevõttega.

Praegu teeb EIT tervisevaldkonnas koostööd 140 Euroopa organisatsiooniga: ülikoolid, ettevõtted, uurimisasutused. Neil omakorda on koostööpartnereid idufirmade ja teiste organisatsioonidega, mis teeb võrgustiku veel laiemaks.

Meditsiinis luuakse praegu väga palju uusi idufirmasid. Säravamad ja paljulubavamad lahendused olid möödunud nädalal Pariisi kokku tulnud ning pilt oli tõesti kirju, alates uue põlvkonna vähiravimitest ning lõpetades hingamislahendustega rasketele kopsuhaigetele. Siinkohal kaks näidet.

Prantsusmaa digiagentuur Viseo arendab koostöös ülikoolide ja mitme riigi spordialaliitudega mobiili- ja veebilahendust Sports4health, mis pakub kroonilisi haigusi põdevatele inimestele just neile sobivaid sportimislahendusi ning tervenemisprogramme, millel on teaduslik alus.

«Oleme leidnud katseperioodil paljusid spordiassotsiatsioone Grenoble’ist Barcelonani ning viinud nad kokku meditsiinisüsteemiga, et anda inimestele reaalajas väga täpset nõu, kui palju ja milliseid spordialasid nad peavad parima mõjuga tulemuste saavutamiseks harrastama,» rääkis Viseo innovatsioonijuht Thibault Parmentier.

Raskeid haigusi – kopsuvereringe hüpertensiooni ning kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust – põdevaile patsientidele luuakse Saksamaa idufirmas Enmodes väga kasulikku abivahendit. 

Raskematel juhtudel peavad need inimesed kandma pidevalt ees hapnikumaski või tuleb neile teha hingamisteed vabastav sisselõige, mille tulemusel võivad nad kaotada rääkimisvõime. Kui seni on selliste haigete elu sisu enamasti telerivaatamine, siis loodav hingamisseade annab neile võimaluse hakata taas käima ja rääkima.

Selliseid elu kvaliteeti parandavaid lahendusi, mille eesmärk on ennetustöö, tervishoiukulutuste täpsem sihtimine, patsiendi teadlikkus ja ravi süsteemsus, luuakse praegu Euroopas kümneid ja sadu.

-Erainvestorid tervist parandama

Rootsis on mindud koguni nii kaugele, et on hakatud kapitaalselt ümber tegema kogu rahastamissüsteemi. Valmimas on Euroopa Liidu esimene tervisemõju osakute süsteem: investeerimismudel, kus sotsiaalettevõtlusfondi vahendusel saavad kokku erainvestorite ja riikliku tervishoiu raha ning parimad tervisteenuste pakkujad.

Tervisemõju osakute süsteemi ühe juhi Fredrik Söderi sõnul suudavad maksutulud lihtsalt järjest vähem katta tervishoiukulutusi ning midagi tuleb hakata teisiti tegema. «Praegu kulub 99 protsenti inimeste haiguste ravile ja haiglatele ning vaid üks protsent preventsioonile ja eneseravile,» tõdes ta.

«Muudame lähenemise reageerivalt ennetavaks. Aluseks võtame terviseindeksi ehk terviseprognoosi – inimeste tervise paranemisele suunatud tegevuste reaalse efekti võrdluses kulutuste ja inimkogukonna väärtusega. See annab meile võimaluse olemasolevaid tervisesüsteeme integreerida ja muuta need väärtuspõhiseks,» selgitas Söder.

Tulemuseks on see, et avalik tervishoiusüsteem hakkab maksma raha teatud inimeste – näiteks Stockholmi elanike – ettemääratud terviseindeksi muutuse alusel. Selline lähenemine annab võimaluse kaasata tervishoiusüsteemi rahastamisse erainvestorid, kes võtavad riski, kuid teenivad kasumit, kui rahva tervis valitud teenuste ja partnerite toel paraneb ja kõik läheb hästi.

«Asume looma toimivat ennetavat tervishoiusüsteemi, mida praegu veel kuskil ei eksisteeri. Esimese sellise osakutesüsteemi loodame Stockholmis diabeedihaigete näitel käima lükata juba järgmisel aastal,» lausus ta.

Suur vaade inimeste tervisele hakkab tõesti kapitaalselt muutuma. Inimesed peavad saama elada paremat elu ja ainus viis selleks on liikuda tagajärgedega võitlemiselt ennetustööle.

Hispaania geeniteadlased pakuvad kõigi vähiliikide ravi

Euroopa Innovatsiooniinstituudi tervisesuuna ühe rahastatud projektina esitles Pariisis oma tööd rühm Hispaania geeniteadlasi ettevõttest Peptomyc, mille liikmed on ligi 20 aastat kestnud uurimistöö tulemusel leidnud viisi, kuidas ravida sisuliselt kõiki vähiliike ning seda patsientidele kurnavate kõrvaltoimeteta.

Vall D’Herboni vähiinstituudi kõrvalfirmast välja kasvanud ettevõte on suutnud juba hiirte peal edukalt tõestada, kuidas hävitada peaaegu kõigis inimeste kasvajarakkudes olev kurja juur ehk c-Myci onkogeensed valgud.

Kui tavarakkude puhul vastutavad kõnealused c-Myci valgud raku elutsükli aktiivse alustamise eest, siis kasvajarakkudes on nad kromosoomirikke tõttu sattunud valede geenide lähedusse, rikkudes sellega rakkude elutsükli ja muutes need kasvajalisteks.

Nüüd on hispaanlased avastanud rakku sisenevad nn anti-Myc-peptiidid ehk ravimi nimega Omo103, mis suudab c-Myci sidemed rakus lõhkuda mis tahes kasvaja staadiumis ega põhjusta seejuures ravialusele mingisuguseid kõrvalnähte ka pikaaegse ravi korral.

«Ravim on minu 20 aastat kestnud geeniteraapiat puudutava uurimistöö tulemus. See on järgmine samm ravimile Omomyc, mille lõin juba siis, kui olin alles Rooma La Sapienza ülikooli tudeng,» ütles Postimehele Vall D’Herboni instituudi vanemteadlane ja mitme ülikooli professor Laura Soucek.

Souceki sõnul on praegu seda lahendust katsetatud, nii et inimorganismist on kopsu- ja rinnavähi kasvajarakud üle viidud hiireorganismi, ning ravitulemused on olnud hämmastavad.

Tagasi üles