Eestist saab peagi esimene riik maailmas, kes usaldab oma kõige kriitilisema tähtsusega andmebaasid turvalisuse eesmärgil välisriigile - selleks avatakse andmesaatkond plaanide kohaselt Luksemburgis, kuhu varundatakse omariikluse tagamiseks vajalikud andmed.
Esimesena maailmas: Eesti usaldab eriti olulised riiklikud andmed välisriigile (1)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul annab andmesaatkond võimaluse jätkata riigi toimimist ka tingimustes, kus Eesti territooriumil asuvate andmekeskuste töö on häiritud – näiteks looduskatastroofi, küberrünnaku, elektrikatkestuse või muu kriisiolukorra tõttu.
Luksemburgis järgmisel aastal Eesti jaoks avatav serveriressurss saab olema Eesti riigi kontrolli all, sellele kohalduvad sarnased diplomaatilised privileegid ja immuniteet nagu Eesti füüsilistele saatkondadele.
Praeguste plaanide kohaselt varundatakse Luksemburgis näiteks riigikassa infosüsteem, maksekohuslaste register, pensionikindlustuse register, e-toimik, kinnistusraamat, äriregister, Riigi Teataja, rahvastikuregister, isikut tõendavate dokumentide register ja maakataster. See nimistu vaadatakse üle iga-aastaselt ja muudetakse vastavalt vajadusele.
Läbirääkimised andmesaatkonna rajamiseks Luksemburgiga said ametliku käigu 14. novembril 2016, mil toonane majandus- ja taristuminister Kristen Michal ning Luksemburgi meedia- ja kommunikatsiooniminister Xavier Bettel sõlmisid sellesisulise memorandumi.
Miks valiti partneriks just Luksemburg? Ministeeriumi hinnangul Luksemburgil pakkuda riigile kuuluvaid kõrgturvalisi andmekeskusi - sertifitseeritud on need Tier 4 tasemel, Eestis pole selliseid ühtegi. Samuti on Luksemburg valmis tagama Eesti andmetele ja infosüsteemidele diplomaatilist kaitset. Luksemburgil on olemas ka väga head andmesideühendused.
Eesti ja Luksemburg sõlmivad andmete varundamiseks välislepingu ning andmekeskuse rendilepingu, mis sätestab konkreetsed tehnilised nõuded, vastutusepiiri ning rendisuhtest tulenevad kohustused – näiteks elektriarvete tasumise.
Eeldatavalt juba 20. juunil peaministrite vahel sõlmitavas andmete majutamise välislepingus sätestatakse muu hulgas Eesti riigile kuuluvate andmete ja infosüsteemide puutumatus. Seeläbi on tagatud, et kohalikud julgeolekuasutused või kolmandad osapooled ei oma õigust ligipääsule Eesti riigi andmetele ja infosüsteemidele.
Eesti valitsus arutab lepingut oma 15. juuni istungil, kuid eelnõu ettevalmistamisel on selgeid kiirustamise märke. Minister Urve Palo saatis ministeeriumitele eelnõu eile ning andis kooskõlastamiseks aega vaid kolm päeva, esitamise hetkeks polnud valminud ka lepingu ametlik ingliskeelne tõlge.
Luksemburgis oli sama leping valitsuses kooskõlastamisel eelmisel reedel ja seal see ka kiideti heaks.
Eeldatavalt kasutab Eesti tähtsate riiklike andmete varundamiseks blockchain-tehnoloogiat.
Juba praegu on teatud Eesti saatkondades olemas serverid, kus hoitakse koopiaid riiklikult olulistest andmekeskkondadest ja -registritest.