Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Eesti legaliseerib Uberi järgmisel nädalal (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sõidujagaja Uber võtab osa taksoturust endale.
Sõidujagaja Uber võtab osa taksoturust endale. Foto: Reuters / Scanpix

Riigikogu suures saalis läbis täna edukalt teise lugemise nn Uberi seaduseelnõu viimane versioon, mis võrdsustab sõidujagamisteenuste vahendajad klassikaliste taksoettevõtetega ja annab neile sisuliselt samad õigused ja kohustused.

Nüüd on riigikogul jäänud vaid eelnõuga läbida veel kolmas ehk sisuliselt vormistuslik lugemine täpselt nädala pärast. Eelnõu jõustub plaanide kohaselt 1. novembril, et erinevad registripidajad jõuaksid teha vajalikud muudatused.

Politsei on alustanud menetluse enam kui 50 Taxify ja Uberi juhi suhtes, kuna nende praegune tegevus sõidujagamisel on vastuolus ühistranspordiseaduse nõuetega. Samas pole politsei enam kui poole aastase uurimise jooksul kedagi neist karistanud, kuna ootas seadusandja tegevuse taga - kas seadus leeveneb või mitte.

Juba enam kui aasta ja kolm kuud menetletud ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu peamisim ja olulisim uuendus on see, et eelnõus ei reguleerita enam kokkuleppevedusid ehk sõidujagajaid eraldi, vaid suund on võetud sellele, et leevendatakse kehtivaid taksoveonõudeid. Muudatuste tulemusel käsitletakse kokkuleppevedusid  taksode alaliigina.

Täpsemalt võrdsustatakse eelnõus taksoveoteenusele ja kokkuleppeveole ettenähtud loanõuded, see tähendab, et ka sõidujagamise osutamiseks on vajalik taksoveoluba, teenindajakaart ja sõidukikaart.

Uber ja Taxify valivad oma teenuste osutamiseks turgusid, kus regulatsioonid on piisavalt nõrgad selleks, et sisuliselt iga puhta taustaga juht võiks sõiduteenust osutada. Määrava tähtsusega on seega Eesti puhul see, kas vajalike lubade taotlemine on kõigile juhtidele piisavalt mugav ja odav. Kui see nii ei ole, siis sureb sõidujagamine sarnaselt paljude riikidega ka meil välja.

Ühetoaline loaregulatsioon kehtestatakse eelnõu uues versioonis lisaks juhtidele ka  vedude organiseerijale, mis tähendab seda, et taksoveoloa peaksid justkui omandama ka nii Uber kui Taxify.

«Seda on hetkel liiga vara öelda,» on Uberi Baltimaade juht Enn Metsar Postimehel öelnud vastuseks küsimusele, kas Uber tegelikult ka Eestis taksoveoloa võtab.

Taksode puhul toimub tingimuste leevendamine selles osas, et kaotatakse taksojuhtide ametikoolituse nõue ning koolituste korraldamine jääb iga vedaja enda korraldada. Lisaks ei piirata taksovedu enam omavalitsuse piiridega – igaüks võib teenust pakkuda kogu Eesti ulatuses. Nn vana kooli täisvarustuses taksod võivad ise valida, kas võtavad peale kliente tänavalt, ootekohtadest, kõnekeskuse või äppide vahendusel.

Eelnõu kohaselt on lisaks tavapäevasele päeva- ja öötariifile võimalus omavalitsustel kehtestada taksodele ka muidu tariife – näiteks nädalavahetuse tariife.

Uut on aga muudki: kui näiteks takso tellimine ja hinna arvestamine toimub äpi kaudu, siis sellise veo tegemisel ei ole taksomeeter autos kohustuslik. Taksomeetrit, plafooni, nähtavat hinnakirja ja juhi andmeid peab kasutama aga juhul, kui teenindatakse sõitjaid tänavalt ja taksopeatusest või kui takso tellimine toimub kõnekeskuse kaudu.

Plafoonita taksod ei tohi jätkuvalt kasutada sõiduks ühistranspordiradasid.

Kehtima jäävad vedaja ja juhi hea maine nõuded (karistamatuse nõue), samuti peavad teenindaja andmed olema sõitjale kättesaadavad ning sõiduk peab vastama nõuetele, olema kontrollitud ja kantud asjaomasesse registrisse.

Samuti ei tehta järeleandmisi tarbijaõiguste kaitsel, sest sõitjal peab olema näha eelnevalt info hinna, tariifide või hinnavalemite kohta.

Tagasi üles